Majandusressursside ning teadussaavutuste rahumeelset kasutamist jälgivad mitmed rahvusvahelised organisatsioonid. Euroopa Söe-ja Terasekoondis (Euroopa Liidu eelkäija) loodi ju omal ajal samasugustel kaalutlustel; tänases maailmas mängib olulist rolli Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur. 3.2 Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted Rahvusvahelise suhtlemise üldtunnustatud normid on kujunenud aastasadade jooksul. Maailma mitmekesisusele ja riikide erihuvidele vaatamata usutakse valdavalt, et suhtlemine peab toetuma läbirääkimistele ja õigusnormidele, mitte relvajõule. Preisi kindrali ja sõjateoreetiku Karl von Clausewitzi kuulus fraas „Sõda – see on poliitika jätkamine teiste vahenditega”, ei iseloomusta enam tänaste riikide läbikäimist. Nüüdisaja üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise normid nõuavad, et tuleb • hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest; • lahendada tülid rahumeelselt;
Suhtekorralduse põhiline lõpptulemus on sellise sotsiaalse süsteemi loomine ja alalhoidmine, mis rahuldaks inimeste materiaalseid ja sotsiaalseid vajadusi. Scott M. Cutlip · Suhtekorralduse sotsiaalne funktsioon on täidetud, kui ignorantsus, sundimine ja järeldandmatus asendatakse teadmiste, kompromissi ja kohandumisega. · Suhtekorraldus peab alati reageerima ühiskonna vajadustele mitte kitsastele ja üksikutele erihuvidele. Avalikkus ja PR Avalikkuste defineeritakse kui sihtgruppe, kes on organisatsioonile olulised, kes võivad organisatsiooni mõjutada või kelel arvamus on organisatsioonile oluline. Avalikkus pole homogeenne, ta koosneb erinevate huvidega ja käitumisega sihtgruppidest. Sihtrühmad Organisatsiooni tegevuskeskkonna moodustavad sotsiaalsed üksused ehk sihtrühmad.
annaabi.ee 
