perekonnast. Nende peres oli kolm poissi ja kolm tüdrukut. Õed oli Natalie Auguste(1843), Rosalie Friedrike(1848), Ida Alvine(1855). Pojad olid lisaks Carl Robert Jakobsonile ka Friedrich Cornelius(1845) ja Eduard Magnus(1847). Haridustee : Juba 9-aastasena hakkas õppima kihelkonnakoolis ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest palju noorem. Esialgu õppis eesti keeles, kuid üsna pea suundus saksakeelsesse eriharusse, kus õppisid peamiselt kohalike sakslaste lapsed. C.R. Jakobson sai korraliku alghariduse, millele lisandusid ladina keele eratunnid pastori juures. Isa valmistas oma poega ette gümnaasiumi astumiseks.1856. aastal astus Jakobson Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, kus seminarikursus kestis 3 aastat (aastani 1859). Karjääriastmed : Esialgu töötas Carl Robert Torma kihelkonnakoolis koolmeistrina, ta valdas hästi rehkendamist. Aastal 1862 leidis tööd
Kihelkonnakoolimaja asus Torma keskuse ligidal, kuid suurest teest veidi kõrval, metsa läheduses. Lasterikas perekond elas kehvapoolselt, sest põllumaa oli kehv ja naturaalpalk väike. Peres räägiti saksa keelt, kuid osati ka eesti keelt. Juba 9-aastasena hakkas CRJ kihelkonnakoolis õppima ja oli seal edukas. See oli muidugi varane algus, sest talulapsed läksid vallakooli alles 11-12 aastaselt. Algul õppis ta kooli üldkursust eesti keeles, ent hiljem siirdus saksakeelsesse eriharusse, kus õppisid peamiselt kohalike sakslaste lapsed. Nende jaoks peeti eraldi koolmeistrit; algselt oli selleks Joosep Kapp, hiljem Juhan Weitzenberg. Nende meestega pidas CRJ ka täisealisena tihedat kontakti. Koolis sai Jakobson endale sõbra Jakob Pärna, kellega jäädi sõpradeks ka hiljem. CRJ saigi nii korraliku alghariduse, koolis ning oma isa ja koduõpetajate juhtimisel, millele lisandusi ladina keele eratunnid pastori juures, sest isa valmistas poega ette gümnaasiumi astumiseks