a Tapa Alevi Gümnaasium, 1923. a Tapa Alevi Tehnikagümnaasium. 1926. a Sai Tapa linnaõigused ja 1927. a nimetatakse kool Tapa Linna Ühisgümnaasiumiks. 1933. a koolireformiga kujunes koolisüsteem järgmiseks: nelja aastane algkool, viieaastane keskool ja kolmeaastane gümnaasium humanitaar- ja reaalharuga. Uue koolireformi kohaselt jäi Tapale tegutsema reaalgümnaaium ja reaalkool, Humanitaarharu kaotati 1938. aastal. Eriharuna töötas kooli juures aastail 1926 1931 tütarlaste majapidamise täienduskool ja 1931 1933 eraõhtukeskkool. Järgnevatel aastatel tõusis kooli edasieksisteerimine mitu korda päevkorrale ning lastevanematel tuli seista Tapa hariduskold püsimise eest. 1935. a ärhardas haridusministeerium kooli sulgeda, kui linn ei ehita endale koolimaja kuna rendileping raudteevalitsusega oli lõppenud juba varem ning raudteevalitsuds nõudis ruumide vabastamist
(Pea)toimetajast kuni kaastöölisteni oli ette nähtud kas erialane või ajakirjanduslik kõrgem haridus. Nõukogude ajakirjanik Koolitamisest Ajakirjanikke hakati koolitama paarikümnes nõukogude ülikoolis, nende hulgas ka Tartus. Juhan Peegli eestvõttel alustati Tartus filoloogiateaduskonnas 1954, esialgu üsna tagasihoidlikult. Tartus kasvatati ajakirjanikke opositsioonilises meeleolus. Kõigepealt omas tähendust juba see, et ajakirjanikke koolitati eesti keele ja kirjanduse eriharuna. Keel kannab rahvuskultuuri ja keelel on omaette mälu. Ajakirjanikke õpetati küll näiliselt punaseiks, aga neid õpetati mõtlema oma peaga. Selle kohta ütlevad Juhan Peegli õpilased, et Peegel õpetas, kuidas olla inimene. Professionaalsus oli justkui kattevari. Oli selge, et enamus üliõpilasi pidid kuuluma komnoorte hulka ja oma karjääri huvides ka parteisse astuma, aga see ei olnud kohustuslik, sellest vaadati mööda. Eesti keele eriharust kujunes 1976
annaabi.ee 
