Esimesed katsed õpilaste vaimse arengu taseme mõõtmiseks tegid prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Theodor Simon 1905. aastal. Binet’-Simoni skaala – koosnes paljudest ülesannetest, mille lahendamise tulemuste põhjal sai otsustada, kas õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilasele. 3. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellekti mudel? Üldfaktori ehk g-faktori ja erifaktorite ehk s-faktorite teooria. Üldfaktori all pidas Spearman silmas inimeste võimet arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktoriteks on spetsiifilised vaimsed võimed, nagu verbaalne, ruumiline või matemaatiline võimekus. Kõik erifaktorid on vähemal või suuremal määral seotud üldfaktoriga, s.t. erivõimed korreleeruvad üldjuhul inimeste üldise vaimse võimekusega. 4. Millistest komponentidest koosneb intellekt L. Thurstoni mudeli järgi
Standardhälve iseloomustab IQ hajuvust valimi keskmise suhtes. Intelligentsuse testimise tulemusi interpreteeritakse matemaatilise statistika vahenditega. IQ väljendamine standardhälbe ühikutes võimaldab võrrelda testimise tulemusi vanusegrupiti. C. Spearmani ja L. Thurstoni intelligentsuse mudelid ning nendest tulenevad järeldused int.testide koostamiseks. Üheks esimeseks intelligentsusmudeliks sai SPEARMANI üldfaktori (g-faktori) ja erifaktorite (s-faktorite) teooria ehk kahefaktoriline intelligentsusmudel. Üldfaktor – inimese võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktorid – spetsiifilised vaimsed võimed (verbaalne, ruumiline ja matemaatiline võimekus). Kõik erivõimed korrelleeruvad üldjuhul inimeste üldise vaimse võimekusega (mudel graafiliselt linnu kujutisena). THURSTONEi (1938) intelligentsuse mudel (graafiliselt tanki moodi . kome suurt kivi ühendab kolm väikest kivi) kirjeldab intellekti
annaabi.ee 
