Esinevad nii kuivades kui ka märgades elualadel. Koldadel areneb gametofüüt mullas ninga eelleht areneb sümbioosis seenega (esialgu varustab seen kolda orgaanilise ainega, pärast toidab kold seent). Eellehe areng võtab mullas kaua aega. /Eestis kõik kollad kaitse all, peale kattekolla/. /Umbrokolda kasutatakse viinaravil okserefleksi tekitamiseks; metallurgias kaetakse eostega valuvorme/. Selagenellid ja lahnarohud. Eestis kõik kaitsealused. Selagenellid erieoselised (isas- ja emaseosed). Seliganellid eelkõige troopika taimed. Lahnarohud veetaimed, väga puhtavee veekogude põhjataimed. Erieoselised. Eosed arenevad lehealusel. Puhtaveeliste järvede taimed, kuna vajab palju valgust. Ositaimed. Maailmas 1 prk, liike ~40 liiki, Eestis 8 liiki ja hübriidsed liigid. Varred on lülilised, pisikesed lehed. Lehed moodustavad tupja männase varrelüli alusel. Eosed arenevad eospeades. Väga laialdase levikuga, tüütud umbrohud.
On üks levinumaid liike kalgiveelistes järvedes, kuid leidub ka pehmeveelistes. 13. Sõnajalgtaimed – tähtsamate klasside ehituse eripära, paljunemine. Sõnajalgtaimedel ja õistaimedel paljuneb vegetatiivselt diploine sporofüüt. Koldadel toimub vegetatiivne paljunemine varreosade abil, osjadel ja sõnajalgadel on oluline risoomidega paljunemine. Sõnajalgtaimed on sarnaseoselised (homospoorsed, isospoorsed) või erieoselised (heterospoorsed) SOONtaimed, mille elutsüklis on olulisem diploidne faas. Neil on tugikoed, (enamasti) leht, vars ja juured. Sõnajalgtaimedel on kolm põhilist võsutüüpi: KOLLAD - pisilehisus, sporofüllidel olevad sporangiumid koondunud võsutippudesse OSJAD - redutseerunud lehed, hästiarenenud sõlmevahed, kilpjad sporofüllid koondunud eospeadesse SõNAJALAD - suurelehisus, sporangiumid tavaliste lehtede alaküljel või
Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. Päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. KLASS PÄRISKEERDLEHIKUD. Liikide arv umbes 10 000. Eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid, rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes). Valdav enamus liike on sarnaseoselised maismaataimed. Ülejäänud (umbes 120 liiki) on erieoselised vee- ja sootaimed. Maarja-sõnajalg on laialt levinud lehtmetsades, niisketes varjulistes kohtades. Sporofüüt on kuni 1m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Risoom on kaetud epidermiga. Selle all asetseb koor, mille välimine kiht koosneb tugikoest. Kesksilindri keskosas paikneb säsi. Kontsentrilised juhtkimbud asetsevad kesksilindri välimises kihis. Kambium puudub. Lehed on suured, leheroots tihedalt kaetud pruunide sõklasoomustega. Lehelaba on piklik- elliptiline, kahelisulgjagune
surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. Klass päriskeerdlehikud- Leptofilipsida. Liikide arv umbes 10 000. eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid, rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes). Valdav enamus liike on sarnaseoselised maismaataimed. Ülejäänud (umbes 120 liiki) on erieoselised vee- ja sootaimed. Maarja-sõnajalg on laialt levinud lehtmetsades, niisketes varjulistes kohtades. Sporofüüt on kuni 1m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars kujutab endast maa-alust risoomi. See on lühike, paks, mustjaspruun, hästi väljendunud dorsoventraalse ehitusega (pealmine pool kannab leherootsusid, alumine peenikesi lisajuuri) ja lõpeb tipmise pungaga, mis kujutab endast lehealgmetest ümbritsetud kasvukuhikut. Risoom on kaetud epidermiga
surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. Klass päriskeerdlehikud- Leptofilipsida. Liikide arv umbes 10 000. eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid, rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes). Valdav enamus liike on sarnaseoselised maismaataimed. Ülejäänud (umbes 120 liiki) on erieoselised vee- ja sootaimed. Maarja-sõnajalg on laialt levinud lehtmetsades, niisketes varjulistes kohtades. Sporofüüt on kuni 1m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars kujutab endast maa-alust risoomi. See on lühike, paks, mustjaspruun, hästi väljendunud dorsoventraalse ehitusega (pealmine pool kannab leherootsusid, alumine peenikesi lisajuuri) ja lõpeb tipmise pungaga, mis kujutab endast lehealgmetest ümbritsetud kasvukuhikut. Risoom on kaetud epidermiga
annaabi.ee 
