Organism peaks kõiki oma vajalikud ained saama toidust. Mitmekesise toitumise puhul ei ole vajadust võtta lisaks toidulisandeid. Ühekülgse toitumise koral võib organism saada ka liigselt toidus sisalduda võivaid saaste- ja lisaaineid (nt säilitusained, toiduvärvid), kuigi igas toidus eraldi võttes on nende kogused normi piires. (Terviseinfo, 22.03.2011) 3. ÜLEKAAL JA ALAKAAL Laiemas mõistes tähendab dieet kogu toitumist, kitsamas mõistes aga mõnd eridieeti, olgu see siis kas kehakaalu langetamiseks või mõne haiguse raviks. Üle- ja alakaalu kindlaks tegemiseks kasutatakse tänapäeval kõige enam kehamassiindeksi arvutamist kehakaalu ja pikkuse järgi. Kui kehamassiindeks (KMI) on üle 25, oled ülekaaluline, kui alla 20, siis alakaaluline. Enda tervislikukäitumise muutmine Saadud tulemused ei ole alati õiged, sest suure lihasmassiga sportlastel on KMI normist
Eristatakse staadiume: I staadium (mikrovalk uriinis, võimalik kõrgenenud vererõhk) II staadium (valk uriinis, kõrgenenud vererõhk) III staadium (valku uriinis palju, kõrge vererõhk, neerupuudulikkus ehk jääkainete kogunemine, valgupuudus organismis) 25 Kui on tekkinud neerukahjustus koos valgueritusega, on vajalik pidada eridieeti, toidus valku piirata. Vererõhu tõusu aitab piirata soolavaene toit. Insuliinisõltuvatel suhkruhaigetel tuleb alates viiendast haigestumisaastast üks kord aastas teha läbi põhjalik kontroll võimalike neerumuutuste avastamiseks. Tablettravil olevad diabeetikud peaksid end kontrollida laskma igal aastal haiguse avastamisest alates. Et hoida ära neerukahjustuste süvenemist, on vajalik: hoida veresuhkur normilähedastel väärtustel,
annaabi.ee 
