o Eeldab volitusnormi olemasolu ja sellega kooskõla (volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga). (HMS § 90 lg 1) o KOV puhul võib kohaliku elu korraldamiseks KOVi organ anda määruse ka volitusnormita, seda vaid juhul, kui seaduses volitusnorm puudub. (HMS § 90 lg 2) KOV määrusandlus õigus – seadusandja annab seadusega üle teatud kohustused ehk teatud kohustused on KOVile volitatud seadusega. Saab teha eridelegatsiooni alusel kohaliku elu küsimusi, see on reguleeritud seadustega. On ka määrused, mis reguleerivad kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega reguleeritud. Regulatsiooni peab olema kooskõlas muude seadustega ja alusnormidega! On oluline märkida ka seda, et põhiõigusi võib piirata vaid seadustega. Määruse vastavus volitusnormi eeldustele. Proportsionaalsus, õiguskindlus. Määruse kehtivus- jõustub kolmandal päeval avaldamisest riigi teatajas, kui ei ole muud
juhtima, kuid see ka eriti ei toiminud. Valget terrorit teostasid väga suures osas just soome vabatahtlikud, neil ka üsna madal sisemine distsipliin. Vabatahtlike hulgas seiklushimulisi inimesi, koolipoisse, alaealisi. Teisalt ka hulk selliseid, kes olid sõjapidamisega ära harjunud ja ei osanud leida endale paremat rakendust kui sõdimine. Skandinaavia abi. Tuli Eestisse alles pärast pöörde toimumist, 1919 märtsis ja oli üsna tagasihoidlik. 26.11. 1918 otsustas AV saata Rootsi eridelegatsiooni. Eesmärgiks taotleda välisabi. Välislaene, relvastust, mehi jne. Ning töötada Stockholmi erinevates saatkondades samadel eesmärkidel. Skandinaaviamaade seisukoht oli hoopis negatiivsem kui soomlastel. Skandinaaviariigid leidsid, et kõik toimuv on neist väga kaugel. Kõrgkihtides leidis üsna suurt poolehoidu baltisakslaste propaganda. Seega keelduti ametlikust abist. Siiski õnnestus Eestis esindajatel leida selline
annaabi.ee 
