sed patrullisid linna tänavail. 26.okt saadi teada, et Ajutine Valitsus kukutati Petrogradis ning anti teada tallinlastele ,et ,,pööre on täitsa korda läinud". 27.okt võttis enamlane V.Kingsepp võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks võimuks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Maakonna-, linna- ja vallaomavalitused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemele tuli enamlik Punakaart. Kohtute asemele loodi tribunalid, mis eriasid kõiki seadusi. Kujunes välja ühe partei diktatuur. Enamlased piirasid poliitiliste vastaste tegevusvabadust, keelustasid nende koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte. Majandusreformid algasid pankade riigistamisega. Kogu maa kuulutati riigi omandiks. Iseseisvumine Jaan Poska leidis, et ,,nüüd ei jää muud üle, kui Eesti iseseisvaks kuulutada." Maanõukogu 15.nov otsuses öeldi järgmist: 1. Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu 2
kaugel. Kui oli hea mõisnik, siis oli hea talupoja põli. Kui ei siis vastupid. Roseni deklaratsioon - aadelkonna peamees, pidi vene keiserkonnale selgitama, milline on talupoja tegelik seisukord. Sellest paberist pärineb mõiste õigusetu pärisori – kogu sabade ja sarvedega kuulub talupoeg mõisnikule, kõike otsustavad aadlikud, talupoeg ei saa ise endale midagi koguda (ei olnud vallasvara õigust). See mõiste on vastuoluline, sest pärisorjal olid omad õigused. Mõisnikud tegelikult eriasid neid õigusi. Ebastabiilne maksusüsteem – venelased ei suutnud stabiilset maksusüsteemi Balti riikides kehtestada. Mõisnikud ise ütlesid palju niiöelda keisririik tahab, aga sellega oli see oht, et sageli mõisnik täitis ka oma kukrut selle kaudu. Kuni 1761 Katariina II aeg tööstusrevolutsiooni algus. Taustsüsteem: 16-17 sajand teedevõrk, tekib tugev võrdlus Ida ja Lääne euroopa vahele. Mõisnike elatusstandard kasvab
annaabi.ee 
