AASTATE ALGUS- 1905 Venestusperiood algas Sahhovskoi kuberneriks määramisega, üldisemalt 1880-ndate esimesel poolel Aleksander III võimuletulekuga (esimene keiser habemega). Eestlased olid algul entusiasmi täis ning käisid kultuuri toetuseks keisrile baltisakslaste vastu palvekirja üle andmas. Sellega tegelikult ise kutsusid vaimud Nikolai Manasseini ja ta revisjoni 1882-83 välja. Selle revisjoniga taheti saada Venemaal materjali, mille põhjal otsustada, kuidas ühtlustada seni eriasendis olevaid Balti provintse Venemaaga. Baltisakslasi puudutas eelkõige haldusaparaadi venestamine. 1885 vene keel asjaajamiskeeleks 1888 vene politseiinstitutsioonid 1889 vene kohtukorralduse kehtestamine 1892 linnaseadus Kultuuriliselt puudutas baltisakslasi vaid TÜ venestamine, muudel puhkudel puudutas venestamine eestlasi. Ajakirjandus venestusajal Venestuse pooldajad Ajaleht ,,Valgus" Jakob Kõrv (1849-1916) ,,Olevik" ja Ado Grenzstein (1849-1916) Venestuse vastane ,,Postimees" ja K. A
3. Kunstiline kommunikatsioon lõhutakse draama absoluutsus, endassesuletus. a) kirjeldavad ja kommenteerivad remargid suunatud lugejale. b) autori "kohalolu" näitavad selgitavad plakatid, projektsioonid, pealkirjad jms. c) dialoogi eepiline struktuur: tegelane kaugeneb situatsioonist, et pöörduda kommentaariga publiku poole. Lõhutakse sein saali ja lava vahel. d) mõned tegelased toimivad ainult või lisaks vahendajatena näidendimaailma ja publiku vahel. e) eriasendis tegelane võib olla näidendi struktuuris keskne, nt Autor, Jutustaja, Mängujuht. Hõivab jutustaja koha, võib mängu katkestada, seda muuta. f) mitteverbaalsed episeerimisvõtted, nt näitlemisviis, kus näitleja demonstreerib rolli, võõritava mõjuga lavakujundus kõik on võõrituse teenistuses. Postmodernne situatsioon heterogeenne ja eklektiline. Suured narratiivid taanduvad. Simulaakrumid ja simulatsioon. Mõtlemiskriitika on hierarhiline.
annaabi.ee 
