kuidas me käitume, kujuneb meie elukäik, saatus. Tihti näeb, kuidas lapsed kordavad oma vanemate vigu, ise sellest arusaamata. Sarnaseid vigu või saatusekäike on tehtud ka eelmistes põlvkondades. Seega lause, et meie lapsed peavad kandma vanemate patud, on tõe põhi all. Sarnased elumustrid ja käitumismallid kestavad edasi. Seepärast on üsna oluline analüüs, tahe muutuda ja õppida tehtud vigadest. Keegi meist ei ole eksimatu ja seda arvestades tuleks olla tolerantne eriarvamustes, uskumustes ja seisukohtades. Ajalugu on tähtis. Sageli me alahindame möödunut ja ei süvene. Elame tänapäevas ja arvame, et kõik on alles ees. Aga kui vaadata tagasi, siis näeb, et vaatamata riigikorrale on ajalugu on isiksuste ja võimuvõitluse kujundatud. 2
selliseid situatsioone ennetada. Antud situatsioon tekitas minu päris tugevaid tundeid. Olin endas pettunud ja võtsin asja südamesse. Kuna olen väga kohusetundlik, siis paraku see võimendas minu tundeid. Lisaks olen väga võistlushimuline- tahan olla parim, siis selline olukord tekitas endas pettumuse. 4. Kas selles situatsioonis oli ka midagi õpetliku Sinu jaoks? Jah, oli. Kui kahtled küsi üle! 5. Kirjelda palun, olukorda, kuidas Sul on õnnestunud oma meeskonda oma eriarvamustes veenda, kolleegidega ühisele otsusele jõudmiseks? Meeskonnal oli vaja korraldada motivatsiooni üritus. Variante pakkusid kõik liikmed. Igale liikmele aga meeldis erinev variant. Minule meeldis tol hetkel ratsasõit metsadesse. Selleks, et veenda teisi, leidsin iga pakutud variandi puhul plussid ja miinused. Esitasin need ka koosolekul liikmetele. Lõpuks sai otsustatud ühise ratsasõidu kasuks. 6. Sinu eelnevas töös on ette tulnud erinevaid olukordi, kirjelda oma tööd
Teiseks oluliseks teguriks on õpetajapoolne soov ja valmidus õpilasega probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole aga hea läbirääkija, tal ei pruugi jätkuda kannatust ja tolerantsust eriarvamustes kompromissi otsimiseks. 6 Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged tõusevad koolis teadmiste kontrolli eel ja ajal, aga ka kooliaasta lõpul, kui üldine õpihuvi hakkab kustuma. Suur hulk õpilasi kogeb ajutist või pidevat stressi seoses kehva edasijõudmisega mõnes aines (tüdrukud sagedamini füüsikas, poisidvõõrkeeltes jne.).
Teiseks oluliseks teguriks on õpetajapoolne soov ja valmidus õpilasega probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole aga hea läbirääkija, tal ei pruugi jätkuda kannatust ja tolerantsust eriarvamustes kompromissi otsimiseks. KUIDAS TEKIB STRESS? Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Pinge on edasikanduv. Kui räägime pinges inimesega, siis tunneme enamasti ka ennast ebamugavalt. Kui klassi siseneb kõrge stressiga õpetaja, siis tõuseb ka õpilaste stressi tase ja kui klassis annavad tooni kõrge stressiga õpilased, siis on
annaabi.ee 
