sajandi kohanimede, näiteks Otepää püsimine tänapäevani. Tartu murde erijoonte suurt vanust näitavad tartu kirjakeele vanimad teosed. Näiteks Wastses Testamendis (1686) esinevad vormid saijen `saades` om jättetu `on jäetud`, Johannes Gutslaffi Tartu grammatikas (1648) on aga üks tähelepandavaid Tartu murde uuendusi, de- sisseütlev kääne (Dartutte `Tartusse`). Tartu murre on häälduse põhijoonte poolest lähedane Mulgi murdele. Mitmeid uusi eriarenguid on grammatikas, mille poolest võib Tartu lõunapoolseid murrakuid pidada üldse kõige uuenduslikumateks Lõuna-Eestis. Sõnavara on suuresti lõunaeestiline. Tartu murdes on kokku 67682 litereeritud sõna, märgendatud sõnu 31206. 6 4. Tartu murde erijooned Mõistmaks Tartu murdes olevaid erijooni, toon nad välja punktide kaupa. 1. sõnaalgulise afrikaadi ehk sulghääliku ja sama häälduskohaga ahtushääliku
arvestavad oma ajastu konteksti, nimede panijad olid muulased, kirjapanemise eesmärk polnud kirja panna eestikeelseid nimesid, paljud dokumendid pole originaalid ja nimedel on kirjalikuna omadus kivistuda (ei näita kohapealset hääldust). 9) Kohanimed on kaasa teinud kõik häälikuseaduslikud muutused mis keele üldsõnavaragi, aga isegi järjekindlamalt, sest neid ei takistanud paradigma ühtsust säilitavad kontrollid. Kohanimedel on ka eriarenguid: ebareeglipärased lühenemised (Hanijõest on saanud Anija, Uuekülast Uugla), rahvaetümoloogia (algne nime vorm on ähmastunud ja nimele püütakse anda uut seletust, muutes teda mõne tuntud sõna või nime sarnaseks), kantseleietümoloogia (moonutuse tekitab asjatundmatu kirjutaja/ametnik, kes tegelikku nime tundmata laseb käibele etümoloogiliselt või vormiliselt usutavama nime). 10)
annaabi.ee 
