Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond suutis end ise juhtida. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu (kogemused, teadmised, oskused jm). Pealikul puudus eriaparaat võimu teostamiseks, sugukond toetus pealikule. Sugukonnal polnud väljaspoolt pealesurutud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid sugukonna tavad, mis olid kujunenud põlvkondade kogemuste põhjal. 3. Avalik võim Avalik võim on riigi omane tunnus territooriumi ja rahva kõrval. Avalik võim on kogu riigi juhtimisaparaat, mis hõlmab riigivõimu ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuseid, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks
b) Pärandusmaks 4. Lõivud a) Tempelmaks b) Kohtulõivud ja maksud c) Patendid ja proovid 5. Muud maksud a) Teede kapitalimaks b) Trahterimaks c) Lõbustusemaks d) Teised maksud 6. Tollid a) Sisseveotoll b) Väljaveotoll c) Teised tollid 7. Aktsiisid a) Veinidelt, napsidelt ja likööridelt b) Õllelt c) Tubakalt d) Teised aktsiisid ja selle patendid Maksude kogumisega tegeles valdavalt eriaparaat nn maksuinspektoraat eesotsas üheksateistkümne maksuinspektoriga, kes teostasid Maksude Talitluse direktori juhtimisel maksustamist Eesti Vabariigis. Vastavaid ametnikke koolitati Maksuinspektorite Instituudis, mis oli Eestis Vene võimude poolt loodud juba 1885.aastal. Eestis domineerisid ülekaalukalt kaudsed maksud. Otseste ja kaudsete maksude suhe oli 1924.a 1:3-le ning 1930 koguni 1:5-le. Väga tähtsat osa etendas riigi tulude laekumises
annaabi.ee 
