Vastavate tingimuste puudumisel tagatakse võimalus õppimiseks teises koolis või raskemate puuete korral erivajadustega õpilaste koolis. Meie nüüdisaegne haridusprogramm lähtub samadest printsiipidest ja rõhutab erivajadustega õpilaste (sh puuetega õpilaste) õigust võrdsele kohtlemisele, mis realiseerub paljudes hariduslikku õigusruumi korrastavates sätetes. Hariduslik erivajadus on teema, mida mõtestatakse erinevalt. Nii eriandekusega kui ka õpiraskustega õpilased, puuetega õpilased ja paljud teised kuuluvad hariduslike erivajadustega õpilaste hulka. Täpse määratluse üle vaieldakse ja paljudes riikides on see defineeritud kui hariduslike tugisüsteemide rakendamise vajadus. 6 Kasutatud kirjandus · http://www.eurydice.org · http://www.european-agency.org · rehabilitatsioon.invainfo.ee/index.php?3,687,2,1297,13,102 · www.google
õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja 2 poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas." (RT I 2010, 41, 240.) Niisiis nende õpilaste hulka kuuluvad nii eriandekusega kui õpiraskustega lapsed, samuti puudega lapsed ning tundeelu- ja käitumishäiretega lapsed. Erivajadusega laps vajab tavalise õppekava omandamiseks tavakoolis lisatuge. Selleks võib olla logopeed, psühholoog, eripedagoog, sotsiaalpedagoog. Mõni õpilane peab saama õppida kas õpiabirühmas, toimetuleku või õpiraskustega klassis, või jääma hoopis koduõppele. Uuendustena on loodud koolides väikeklasse ning kasutatakse ka üksühele õpet
annaabi.ee 
