pärast mis siis ikka pärast kümmet võib võib küll lähme käime ära; 7. sõna kuni asenduseks: lk-d 1936, üheksakaksteist elanikku, 1020 aastat, aastail 19451960, 1990.1995. aastal, 12.3.20.3.2008, kell 9.0018.45, 1926%, 69°, 9,59,8 m pikkune, 36aastased lapsed (raskepärasem, aga samuti õige: 36-aastased), 1 5karaadised teemandid (15-karaadised); NB! 1. Täpsemais erialatekstides (nt tehnikas, majanduses) kasutatakse mõttekriipsu asemel kolme punkti (sest mõttekriips ja miinusmärk võivad segi minna): 19...26%, 6...9 °C, 6...8 mm läbimõõduga ava. 2. Kõrvutiste arvude puhul on peale tõlgenduse kuni (ning vastavalt mõttekriipsu) võimalik ka tõlgendus ja (ning vastavalt sidekriips). Siiski on lihtsam lähtuda siingi kuni-võimalusest ja panna mõttekriips: 16.17. mail, 16.17. leheküljel. 8
kuuluvana mitmesse mõistesüsteemi. Saari näide on N2 O5 , mida saamisviisi järgi nimetatakse lämmastikhappe anhüdriidiks ja koostise järgi dilämmastikpentoksiidiks. Objekt (denotaat) on üks, mõisteid (designaate) kaks ja termineid samuti kaks. Kas need terminid on sünonüümid? Kui mõelda denotaatsamasust, siis jah. Kui mõelda designaatsamasust, siis ei. Kui proovida süno- nüümsust uurida empiiriliselt, näiteks küsitleda inimesi või vaadata vastendust sõnastikes ja erialatekstides, siis pigem mitte. Saari (ibid.) on seda nimetanud mõttelahksuse ainealaseks relevantsuseks: aine on küll sama, kuid keemikutel on ikkagi tarvis vahet teha koostiste mõistesüsteemil ja saamisviiside mõistesüsteemil, mistõttu enamasti sobib konkreetsesse kasutusolukorda vaid üks neist terminitest. Veel näiteid: kuup ja korrapärane kuustahukas või okulist, oftalmoloog ja silmaarst. Mida sellistega sõnastikus või tõlkes teha? Ilmselt sõltub see