alluvusest.Ilmaliku võimu tugevnemisega seoses vähenesid ka paavsti võim ja vaimulike osatähtsus ühiskonnas. Tänu reformatsioonile hakkas ka teadus kiiremini arenema.Kadus kiriku moraalne võim, mis seni oli takistanud teaduse kiiret arengut.Hääbus ladinakeelsel traditsioonil põhinev ülemaailmne teaduskultuur, selle asemel kujunes rahvuslik teaduskultuur, mis soodustas erinevatest rahvustest teadlaste eraldatust ning sellega seoses universaalteaduse asendumist erialateadusega. Protestantilikes maades kujunesid välja kapitalistlikud suhted. Inglismaal hoogustus laevaehitus ja arenes meresõit.Ettevõtlikele inimestele avanesid uused võimalused rikastuda ja nende silmaring laienes. Kolmanda seisuse roll ühiskonnas suurenes, neist said ettevõtjad. Usupuhastuse negatiivsetest tagajärgedest võiks nimetada inkvisitsiooni osatähtsuse tõusu rekatoliseerimise käigus.Ketsereid karisatai karmilt. Enamasti oli karistus füüsiline, nt tuleriidal
Seal kujunes välja imperialistlik ideoloogia. Katolikud riigid (itaalia, hispaania) jäid teistest palju maha ja paistsid silma oma vaesuse ning suutmatusega. Kultuuriliselt kadus kiriku moraalne võim mis seni oli takistanud teaduse arengut. Areng sõjalises vallas. kujunes rahvuskeelne rahvuslik teaduskultuur, mis soodustas erinevatest rahvustest teadlaste eraldatust ning sellega seoses universaalteaduse asendumist erialateadusega. 8) Mis on jesuiitide peamine eesmärk, meetmed mida kasutasid? Ordu eesmärgiks on võitlus reformatsiooniga ning misjonitöö, mille põhisisuks on katoliikliku hariduse andmise kaudu katoliku usu levitamine. Erinevalt teistest mungaordudest ei eraldu jesuiidid maailmast kloostreisse, vaid tegutsevad ilmalike hulgas, osaledes ka poliitilises elus. 9) ,,eesmärk pühitseb abinõu"
Reformatsioon 16. saj. alguseks toimusid maailmas väga ulatuslikud muutused. Suur Maadeavastus laiendas oluliselt inimeste silmaringi ning põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi. Paljud seni loomulikud, tõestust mittevajavad tõed, pandi äkki kahtluse alla. Üldlevinud arusaam lamedast kolmekihilisest (põrgu-maa-paradiis) maailmast asendus arusaamaga kerakujulisest maast, selgus, et maailmas leidub inimtõugusid, kellele ei leidu piiblis ühtegi vihjet. Näiteks vaieldi pikalt teemal, kas indiaanlased ongi üldse inimesed. 15. saj. kujunes uue ideoloogiana humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. Kui varem keskenduti usule, s.o. Jumalale, siis humanistid leidsid, et keskenduma peab inimesele, alles seejärel tuleb Jumal. Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel. Pärast seda, kui paavstid olid võitluses ilmalike valitsejate vastu alla jäänud, tabas kirikut tõsine sisekriis. "...
kaasa selle, et enamus teaduse saavutusi leiavad rakendust eelkõige sõjalises vallas või muudel ebanormaalsetel aladel. Oleme tunnistajaiks olukorrale, kus inimene on võtnud ette Jumala kombel elusate organismide kunstliku loomise jne. Hääbus ladinakeelsel traditsioonil põhinev ülemaailmne teaduskultuur, selle asemel kujunes rahvuskeelne rahvuslik teaduskultuur, mis soodustas erinevatest rahvustest teadlaste eraldatust ning sellega seoses universaalteaduse asendumist erialateadusega. Oht seisneb selles, et kitsaid erialasid 6 World history, http://vlib.iue.it/carrie/reference/worldhistory/sections/19impact.html 7 Reformatsioon, http://www.hot.ee/ajaloost/text/uusaeg/reformatsioon.htm 8 Reformatsioon, http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/reformatsioon.htm arendavad teadlased jõuavad tulemusteni, mis jõudnud kaugele ette inimtunnetuse taluvuspiirist võivad põhjustada inimliigi hävingu.9