distsipliininõuete vastu. Suhetes täiskasvanutega on selline laps pidurdamatu, puuduliku austusega ja vähese tagasihoidlikkusega. Teiste laste hulgas on ta ebapopulaarne või tõrjutud. Reeglina esineb tal mõtlemisprotsesside kahjustust ning teistest lastest sagedamini kehalise ja kõne arengu häireid. Sageli kaasnevad lugemisraskus ja muud õpihäired. (7) 4. Diagnoosimine/ ravivõimalused Hüperaktiivsuse diagnoosib lastepsühhiaater koostöös teiste erialaspetsialistidega, uurides last põhjalikult, sest paljud lapseeas esinevad psüühikahäired sarnanevad hüperaktiivsusega. Haigusega on tegemist sellisel juhul, kui sümptomid on tugevad, kestavad kaua, esinevad mitmes keskkonnas (nt kool, kodu, sõpruskond), halvendavad tegutsemisvõimet ja põhjustavad lapsele muid probleeme. (Jegorova, Veisson 2009). Ravisse on väga oluline kaasata laps ise, tema vanemad ja õed-vennad, arst, kooli- või lasteaiapersonal ja psühholoog
Perearstipraksise igapäevaseks tööks on laste arengu igakülgne jälgimine ja hindamine kõrvalekallete võimalikult varajaseks avastamiseks. Suurim töövaldkond perearstile on laste ägedate ja krooniliste haiguste diagnostika ja ravi. Vajadusel korraldab perearst pediaatri ja teiste erialaspetsialistide konsultatsioone ning hospitaliseerimist. Perearst tegeleb ka krooniliste haigustega ja puuetega laste jälgimise, ravi ja rehabilitatsiooniga, seda samuti koostöös pediaatri ja teiste erialaspetsialistidega. Perearsti ning pereõe poolt väikelaste arengu jälgimiseks ning haiguste ennetamiseks tehtava töö aluseks on Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi koostöös välja töötatud "Kuni 7-aastaste laste profülaktilise tervisekontrolli juhend". 3.1 Vanemate küsitlus ja anamneesise kogumine 3.1.1 Vanemate küsitlus Perearst, kes on ühes piirkonnas pikemat aega töötanud, tunneb vastsündinud lapse perekonda juba enne tema sündi
Oluline on anda vestlusele üldine põhjendatud suund. Kui need raskused hakkavad mõjutama karjäärivalikut, otsitakse erialaasutuste või teiste võrgustikku kuuluvate partnerite (nt õppenõustamisspetsialistide) abil teenuseid, mis võimaldaksid nende probleemidega pädevalt tegeleda. Küll aga kuulub karjäärispetsialisti pädevusse niisuguste raskuste märkamine, nende kirjeldamine, nendele tähelepanu juhtimine ja koostöö arendamine erialaspetsialistidega. Infovahendamine on eesmärgi- ja lahenduskeskne suhtlus vähemalt ühe karjäärispetsialisti ja ühe kliendi vahel. Klient kaasatakse aktiivselt ja lahendus probleemile leitakse koos temaga. Seejuures võtavad spetsialistid arvesse kliendi isiksust ja sõltumatust. Kui vajalikuks osutuvad lisakohtumised, hinnatakse nende käigus senini toimunud tegevuse edukust ja liigutakse edasi lahenduste leidmise suunas. Kui kliendil