Struktureeriv õigusõpetus IV-2. Praktilise semantika jur. aspekti tähendusest Eesti Õkorras Praktilise semantika uurimisobjektiks on seejuures keelereeglid, mis on omakorda aluseks keelekommunikatsioonis osalejate käitumisele. Wittgenstein'i reegli-mõiste kontseptsioon - sõnad ja laused omandavad konkreetse tähenduse nende rakendamise kontekstis ("keelemängus"). Õkeelele laienevad loomulikult kõik üldkeele nõuded. Kuid Õkeel erialakeelena erinevalt teistest erialakeeltest ei ole enamikul juhtudel suunatud pelgalt erialainimestele. See tähendab seda, et Õkeelelt nõutakse ühel ajal nii täpsust kui ka üldarusaadavust. Ihering: Sandja peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg. Sandja räägib keele abil. Õkeele peamine tunnus on abstraktsioon, mis avaldub nominaalstiili eelistamises. Nominaalstiilis lausetes kasutatakse verbi asemel üldjuhul sellest tuletatud teonime
täpsusastmes. Oskuskeeles taotletakse väljenduse maksimaalset täpsust, terminite vastavust mõistetele ja nähtustele, mille tähistamiseks neid kasutatakse. Siiski pole oskus- ja üldkeele sõnavara selgepiiriliselt eraldatav. Uute erialamõistete tähistamiseks terminitega kasutab oskuskeel mõnikord üldkeele sõnavara. Oskuskeelest kandub omakorda osa uusi termineid üldkeelde. Õiguskeelele laienevad loomulikult kõik üldkeele nõuded. Kuid õiguskeel erialakeelena erinevalt teistest erialakeeltest ei ole enamikul juhtudel suunatud pelgalt erialainimestele. See tähendab seda, et õiguskeelelt nõutakse ühel ajal nii täpsust kui ka üldarusaadavust. Õiguskeele peamine tunnus on abstraktsioon, mis avaldub nominaalstiili eelistamises. Nominaalstiilis lausetes kasutatakse verbi asemel üldjuhul sellest tuletatud teonime. Nominaalstiili kasuks räägib ka asjaolu, et mõisted kui sellised esinevad nimisõnadena. Kuid
annaabi.ee 
