Urmase esimene muusikapala ,,Kassiopeia" sündis tema enda esimesel tiibklaveril tähistaeva all, inspireerituna tähistaevas ilutsevast kassiopeia tähtkujust, sest muusika ja astronoomia olid Urmase jaoks jumalikud. Lõpuks visati Urmas tõepoolest internaadist välja. Peale väljaviskamist hakkas mees muusikat looma. Urmases hakati märkama tulevast andekat heliloojat. Ta mängis orkestris. Suurt vaimustust tekitas ta avalikul erialaeksamil mängides ette kauaharjutatud Tsaikovski I klaverikontserti. Kõik kuulajad olid üksmeelsel arvamusel, et see mees peab konservatooriumisse sisse saama. Kehva õppeedukuse tõttu oli Urmas tunnistust võltisma. Tänu võltsitud tunnistusele saigi ta Tallinna 5. õhtukeskkooli abituurumisse.
Keskkoolis avastas ta astraalrännakud, saavutas tõelisi elamusi unes lennates. Lõpuks visati Urmas tõepoolest internaadist välja. Koos helilooja Ariel Lagle ja veel paari poisiga sai ka bändi tehtud kuid midagi püsivat sellest ei tekkinud. Keskkooliajal kirjutas ta palju atonaalset muusikat kuid hiljem siiski tonaalset muusikat, millega ta oli ka alustanud. Urmases hakati õige pea märkama tulevast andekat muusikut. Ta mängis orkestris. Suurt vaimustust tekitas ta avalikul erialaeksamil mängides ette kauaharjutatud Tsaikovski I klaverikontserti. Kõik kuulajad olid üksmeelsel arvamusel, et see mees peab konservatooriumisse sisse saama. Kehva õppeedukuse tõttu, võltsitud tunnistusega saigi Urmas Tallinna 5. õhtukeskkooli abituurumisse. Selles koolis sai tema elu ratastele, temas tärkas teadmishimu ning hinneteks tulid neljad ja viied. Lõpuks sai Urmas ka Konservatooriumi, tänu viiele sooritatud erialaeksamile, millest sai tõeline legend.
Kooli ajal oli ta jutukas ja hakkaja, kuid ka mõtlik ning suure sisemise intelligentsiga. Tähelepanuväärseks sai suur sarnasus kursusekaaslase Anne Paluveriga, mida ka mitmetes näidendites ära kasutati. 1. kursusel 1. semestri erialaarvestusel lavastati Lavakunstikateedris lõike Shakespeare’i „Hamletist,“ kus Priit Pedaja lavastuslõigus „Rosencrantzi ja Guildensterni kohtumine Hamletiga“ sai Kibuspuu Hamleti rolli ära proovida ja püüdis õppejõudude pilku. 2. semestri erialaeksamil lavastas Merle Karusoo Eduard Vilde „Tabamata ime“ 1. vaatuse, milles Kibuspuu oli Leo Saalep, Peeter Volkonski „Pisuhänna“ lavastuses mängis Kibuspuu Tiit Piibelehte. Nii oli juba varajane kontakt Vilde loominguga, millega ta kiitust kogus. 2. kursuse sai Kibuspuu erialaarvestustes mängida Oscar Wilde’i „Dorian Gray portrees“, Priit Pedaja käe all Lord Henryt ja Gribojedovi „Häda mõistuse pärast“ Famussovit ning Tiit Bergi „Kuningas Oidipuses“ nimiosa. 1974
annaabi.ee 
