laisad selleks, et võtta raamatud ja hakkata seda lugema. Neile palju rohkem meeldib vaadata televiisorit või istuda arvuti taga. Aga kui te tahate võõrkeelt selgeks õppida, peate siis ikka ka lugedes seda tegema. Inimesed jagunevad teokiirusel lugejateks ja kiirlugejateks. Kogenematu lugeja suudab minutis 250 sõna kergest tekstist läbi lugeda, kogenud lugeja saavutab topelt- või kolmekordse tulemuse. Kui töö või õpingute ajal on vaja lugeda palju võõrkeelseid erialaartikleid, siis tuleb õppida kiiresti lugema. Kogenud lugeja ei ole teksti sõnahaaval, vaid haarab kolm-neli sõna korraga katkematus jadas. Kõigepealt võite seda emakeelse tekstiga harjutada. Asetage käsi raamatule ja libistage sõrmeotsi piki ridu, nagu kriipsutaksite neid alla. Silmad jälgivad käe liikumist nagu reaskaneerijat. Nii ei hakka silmad sõnalt sõnale hüplema ja pause tekitama. (Kleinschroth 2000: 195) Selleks, et teie lugemisoskus oleks kõrgel tasemel, tekhe neid kolm asja:
Neid püüti kohaldada Eesti oludele. Kriminaalametnikele korraldati ka täiendkursusi. Jälitustoiminguteks vajalikke näpunäiteid saadi ka erialakirjandusest. Trükis ilmusid esimesed eestikeelsed politseiväljaanded, nagu "Politseiniku käsiraamat" (1920), "Isikukirjeldus" (1921) ja "Kuritegude jälgimine" (1927). Need kirjutas politseiinspektor A.Liit. Samuti ilmus politsei kutseajakirjas "Kuust kuusse" hulganisti erialaartikleid. Kriminaalpolitsei töö tõhustamiseks ja töökohustuste vahetamiseks korraldati kriminaalosakondade ülemate nõupidamisi. 1924.aastal allutati kriminaalpolitsei siseministeeriumile ning kriminaalpolitsei peavalitsus ühendati siseministeeriumi politseipeavalitsusega. Seeläbi koondati siseministeeriumi alluvusse nii välis- ehk üldpolitsei kui ka eripolitsei - kriminaalpolitsei ja poliitiline ehk kaitsepolitsei.
annaabi.ee 
