Viimane sisaldab seeneeoseid. Eosed nakatavad õitsemise ajal kõrreliste emakaid. Taime emakasse tunginud seeneniidistik moodustab lülieoseid ja eritab magusat mahla, mida korjavad putukad levitavad ühtlasi lülieoseid. Tabandatud taime emakast areneb tera asemel tungaltera s.o seene kõvaks muutunud kude, mille abil seen talvitub. Tungaltera põhjustab mürgistust, kui selle sisaldus jahus on enam kui 0,1%. Tungaltera sisaldab tugevatoimelisi mürkaineid, mille toimeaineteks on ergotoksiin, ergotamiin, ergotiniin. Värsked tungalterad on mürgisemad kui pikemat aega säilitatud. Kõige tundlikumad sead, linnud ja veised. Mürgistust on täheldatud ka lammastel ja hobustel. Enamasti põhjuseks tungaltera sisaldav jahu, kuid veistel on esinenud mürgistust karjamaal, kus kastehein sisaldas tungaltera. Profülaktika. Seemneks ja loomadele söödaks minev teravili tuleb korralikult puhastada. Umbrohi tuleb põllupeenardelt hävitada. 5.1 Haigustekitaja
Vaata lehti: Mürkseened, "Väike mürkseeneraamat" ja plakatit „Mürkseened“ siit 12. Tungalteratoksikoos põhjustas jäsemete köndistumist ja rahva hulgas religioosseid rahutusi. Mis põhjustab selle toksikoosi tekke? Kes on see kuulus maalikunstnik, kes maalis üksikasjalikult üles selle haiguse sümptomid? Tungalteratoksikoosi saavad loomad aga ka inimene tungaltera (sisaldava jahu, kliide jne.) söömisel. Toimeaineteks on tungalteras sisalduvad ergotoksiin, ergotamiin, ergometriin, türamiin, histamiin jt. toksilised ained. Kunstnik: Pieter Brueghel the Elder 13. Nimeta üks kott- ja üks kandseen, keda on kasutatud amputeerimisel verejooksu peatava vahendina - tuntud kui „Fungus chirurgorum“. Tuletaela Fomes fomentarius (Agaricomycetes) ja kott-murukarikat Calvatia utriformis (Agaricomycetes) on kasutataud verejooksu peatava vahendina - tuntud kui „Fungus chirurgorum“. 14. Mis on dermatofüütia?
Toiduks tarvitamist. Ohratoksiinid. Kerahalliku liik Aspergillus ochraceus ja pintselhalliku liik Penicillium verrucosum toodavad ohratoksiini A, B ja C. Ohratoksiin on eriti tugev nefrotoksiline mürkaine, kuid tal on ka teratogeenne ja kantserogeenne toime. Tungaltera. Tungalteratoksikoosi saavad loomad aga ka inimene kõige sagedamini tungaltera (Claviceps purpurea) sisaldava jahu, kliide jne. söömisel. Toimeaineteks on tungalteras sisalduvad ergotoksiin, ergotamiin, ergometriin, türamiin, histamiin jt. toksilised ained. Haigus kulgeb ägedal ja kroonilisel kujul. Ägedate mürgituste korral täheldatakse süljevoolu, stomatiiti, oksendamist, kõhulahtisust, tundlikkuse vähenemist, unisust ja mõnikord krampe ning halvatust. Tiined loomad aborteeruvad. Kroonilise mürgituse korral perifeersete kehaosade kärbumine. Inimese jaoks on ajalooliselt olnud peamiseks ergotismi põhjustajaks saastunud rukkist tehtud leiva söömine.
annaabi.ee 
