Terminoloogia Termin ergonoomika on koostatud inglise uurija F. K. H. Murrelli poolt 1949. a. Käesolevas raamatus on ergonoomika spetsialisti nimetatud ergonomistiks, kuigi eesti kirjanduses võib kohata ka ergonoomi. Lähedane mõiste ergonoomikale on inimtegurite uuringud, millel on tugev aktsent psühholoogilistele aspektidele. Viimased aastakümned Kuni 60. aastateni tegeles ergonoomika põhiliselt probleemiga inimene-masin, inimesega töökohal ja tööpingiga. 1961. moodustati esimene ergonoomikaspetsialistide rahvusvaheline ühing - Rahvusvaheline Ergonoomika Assotsiatsioon. Paljud ergonoomikaalased uuringud on seotud riigikaitsega, mistõttu nad on salastatud. Tallinnas ja Tartus intensiivistusid uuringud 1960. aastatel. Eesti teadlased osalevad aktiivselt Põhjamaade Ergonoomika Seltsi tegevuses. Rahvusvahelise Ergonoomika Assotsiatsiooni viimase 13. kongressi päevakorras olid Tamperes 1997. aastal juhtimise, keskkonna, majanduse, komplekssete süsteemide, ohutuse ja töötervise, käsitsitöö,
käesoleva sajandi 30. 40. aastatel öeldi enamasti madala tööviljakuse, praagi ja vigade puhul, et need "sõltuvad inimesest" lähemalt analüüsimata, kuidas nad sõltuvad ja mida tuleks teha olukorra parandamiseks. Hiljem kujunes arusaam, et uurima peab ka töölist, kes seadmeid kasutab, ja komplekssed uuringud hõlmaku ka töötingimusi. Kuni 60. aastateni tegeles ergonoomika põhiliselt probleemiga inimene-masin, inimesega töökohal ja tööpingiga. 1961. moodustati esimene ergonoomikaspetsialistide rahvusvaheline ühing Rahvusvaheline Ergonoomika Assotsiatsioon. Spetsialistide arv, kes viivad tänapäeval läbi ergonoomikaalaseid uuringuid maailmas, lähtudes rahvuslike ühingute liikmete arvust, on ligikaudu 20 000, kusjuures 9/10 neist töötab majanduslikult arenenud maades, umbes veerand, üle 5000 Ameerika Ühendriikides, 2500 Jaapanis ja 1300 Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühinenud Kuningriigis.