Ergonoomika 1. Millega tegeleb ergonoomika? Ergonoomika tegeleb kõikvõimalike tegevust kergendamisega ja selle tegevuse inimesele tervislikuks tegemist. Ergonoomiat kasutatakse näiteks töökvaliteedi parandamise jaoks, see parandab inimese töövõimet ja üleüldiselt on see inimese heaolu jaoks. Kuna inimesed ei mõtle eriti, kuidas oleks õige istuda jms, siis ergonoomikal on väga tähtis osa. Kui inimesel on hea tervis, mugavusetunne, siis ta töötab ka paremini. 2. Kus koolis võiks midagi olla ergonoomilisem? Kui mõtleme ergonoomikale koolis, siis tuleb esimesena mõttesse toolid ja lauad, mille taga õpilased terve pika õppepäeva istuma peavad ja need võivad olla ebaergonoomilised. Nimelt võivad lauad olla ühest partiist ja toolid üldse teiselt firmalt või teisest partiist, aga ma
· Ergonoomika metodoloogia lähtub inimteguri arvesse võtmise filosoofiast, eeskätt töö kohandamisest inimesega. · Ergonoomikat on nimetatud nii interdistsiplinaarseks kui ka multidistsiplinaarseks teaduseks. Ergonoomika ja paljude teiste teaduste probleemid kattuvad (viimast esineb muide teaduses sageli). · Ergonomistid taotlevad tihedat koostööd teiste teadusharude esindajatega, et integreerida erinevaid teaduslikke huvisid. · Ergonoomikal on väga tugev praktiline suunitlus, samas tegeldakse intensiivselt uurimistööga. Arvestades suuri ühiseid piirkondi teiste teadustega, on vahel õigem kasutada terminit ergonoomiline lähenemisviis. Nii jagunevad ergonoomikakonverentsid sageli sektsioonidesse - infotehnoloogia, organisatsiooni psühholoogia, organisatsioonide disain ja juhtimine, protsesside muutmine, kogukonna areng jne. Terminoloogia Termin ergonoomika on koostatud inglise uurija F. K. H. Murrelli poolt 1949. a
leisure ... psychological, physiological, anatomical, and engineering design aspects ... being particularly concerned with optimizing performance. Sisult ja struktuurilt erineb ergonoomika enamikust teadustest, kus uurimisobjekt ja rakendatavad meetodid on hästi piiritletavad. Ka teadusfilosoofid on kritiseerinud kõikvõi- malikke piiranguid teadusele, eeskätt neid, mis puudutavad uurimisobjekti, kuid ka meeto- deid, kuna need vähendavad teaduse efektiivsust (vt Bird, 1998). Ergonoomikal üldkehtivaid rangeid reegleid uurimisobjekti suhtes pole. Uurimisobjekt võib olla mis tahes tegevus, inimene, toode jms. Mis siis ühendab ergonoomikat? · Sageli uuritakse süsteeme inimene seadmed ümbritsev keskkond. · Tihti taotletakse tegevuse optimeerimist. · Ergonoomika metodoloogia lähtub inimteguri arvesse võtmise filosoofiast, eeskätt töö kohandamisest inimesega. · Ergonoomikat on nimetatud nii interdistsiplinaarseks kui ka multidistsiplinaarseks
annaabi.ee 
