probleemid. Ergonoomikat kasutatakse peamiselt ennetamiseks, kuid vahel ka retrospektiivselt, "raviks". Ergonoomika harud Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt tegurite parandamisega. Kuna ergonoomika uurib sageli süsteeme, on kasutusel termin süsteemiergonoomika. Suur osa ergonoomikast hõlmavad nüüdisajal arvutitöö ergonoomika. Ergonoomikaalaste uuringute laia leviku tõttu laboratooriumides, kus oli kergem läbi viia täpseid uuringuid, mis aga ei võimaldanud alati praktilisi rakendus, tekkis tihedalt ettevõtte praktikaga seotud haru rakendusergonoomika. Füüsikaliste teguritega ja tegevuse mehhaaniliste aspektidega tegeleb füüsikaline ergonoomika. Keskkonnateguritega tegeleb keskkonnaergonoomika, sealhulgas füüsikalise keskkonna ergonoomika. Väheneb käsitsitööergonoomika osatähtsus, kiiresti kasvab aga tarbekaupade
ergonomics). Suur osa ergonoomikast hõlmavad nüüdisajal arvutitöö ergonoomika (vt Smith, 1997), hüpertekstide ja hüpermeedia kasutamise probleemid (lähim ingliskeelne vaste work with display units WWDU, samuti human-computer interaction HCI ja human-computer factors), mille lahendamiseks korraldatakse arvukalt rahvusvahelisi konverentse. Kiiresti kasvab ergonoomika ja informaatika ühiseid probleeme hõlmav valdkond. Ergonoomikaalaste uuringute laia leviku tõttu laboratooriumides, kus oli kergem läbi viia täpseid uuringuid, mis aga ei võimaldanud alati praktilisi rakendus, tekkis tihedalt ettevõtte praktikaga seotud haru rakendusergonoomika (applied ergonomics). Füüsikaliste teguritega ja tegevuse mehhaaniliste aspektidega tegeleb füüsikaline ergonoomika (physical ergonomics). Nii nagu aastakümneid tagasi on ka nüüdisajal levinud töökohaergonoomika, mis tegeleb
annaabi.ee 
