On korraldatud mitu rahvusvahelist konverentsi. Põhiline, millega tegeldakse, on töö- ja elutingimuste ning toodete kohandamine vanema, üle 45-aastase inimese organismi füsioloogiliste iseärasustega. Perspektiivne on kognitiivse ergonoomika ja teaduse metodoloogia kasutamine vananemise aeglustamise kui teadusliku probleemi lahendamisel ning keskkonnaergonoomika ja töökohaergonoomika praktiliste meetmete väljatöötamisel. Seosed teiste teadusharudega Kuna üldjuhul püüab ergonomist parandada konkreetse ettevõtte olukorda, peab ta olema ettevõtte tööga igati kursis. Suurel määral kattub ergonoomika tegevusvaldkond töökaitse, ohutushoiu, töötervise ja tööhügieeni omaga. Inimtöös toimunud muutuste tõttu arenenud maades on suurel määral hakanud kattuma ergonoomika ja informaatika tegevusvaldkonnad. Ergonoomikal on seos ka kiiresti areneva uue teaduse, tervisepsühholoogiaga, mis uurib probleeme, kuidas on tervis ja
See on õige, kuid tegevusväli jääb analoogselt ökonoomikaga isegi liialt suureks. On ju ökonoomika suure arvu teaduste süsteem, kuhu kuuluvad üldised majandusteadused (nt majandusgeograafia), erimajandusteadused (nt majandusstatistika, marketing ja töö-ökonoomika) ja majandusharude öko- noomikad (nt tööstusökonoomika ja ehitusökonoomika). Käesolevas raamatus on ergonoomika spetsialisti nimetatud ergonomistiks (ingl ergonomist), kuigi eesti kirjanduses võib kohata ka ergonoomi. Vahel kohtab kirjanduses terminit ergonoomilised tegurid, mille all mõeldakse mõningaid füüsikalisi tegureid töökohal. See termin pole nüüdisajal hea, kuna ergonoomika tegeleb ka psüühiliste, sotsiaalsete jt teguritega. Lähedane mõiste ergonoomikale on inimtegurite uuringud (human factors), millel on tugev aktsent psühholoogilistele aspektidele (ka human engineering ja human systems). See suund on
annaabi.ee 
