Lauseliikme ülesanne on neutraliseerida temaatilisi (semantilisi) rolle morfosüntaksi jaoks. Subjekt, objekt, kaudobjekt, predikaat (ehk verb) Mis probleemid on lauseliikmetega? Subjektist ja objektist saame rääkida nominatiiv-akusatiivkeeltes, aga absolutiiv-ergatiivkeeltes ei saa. Absolutiiv-ergatiivkeeltes saab kasutada nimetusi agent ja patsient, mis vastavad komplekssemas ehk nominatiiv-akusatiivkeele subjektile ja objektile. 9. Nominatiiv-akusatiivkeeled ja absolutiiv-ergatiivkeeled Absolutiiv-ergatiivkeeled ja nominatiiv-akusatiivkeeled lähtuvad erinevast süsteemist. Ergatiivkeeles on agent sama mis akusatiivkeele subjekt. - Poiss magab ( magamine võtab poissi, poiss on passiivne) patsient - Poiss jookseb ( jooksmine on poisi tekitatud, poiss on aktiivne) agent Kuidas nad erinevad? Subjektist ja objektist saame rääkida nominatiiv-akusatiivkeeltes, aga absolutiiv- ergatiivkeeltes ei saa
- LÄHTEKOHT – Tulin POEST (source) - SIHTKOHT – Läksin POODI (goal) Kõrvalrollid - KOHT – istusin PINGIL - PÕHJUS – Jooksis SUUREST HIRMUST - EESMÄRK – Läksin arsti juurde KONTROLLILE - AEG – istusin pingil TERVE PÄEVA - VIIS – Jooksis suurest hirmust TOHUTULT KIIRESTI - TEE – kõndisin kaua KIVIDE VAHEL 9. Lauseliikmed. Nominatiiv-akusatiiv- ja absolutiiv-ergatiivkeeled. Lauseliikmed • Subjekt – vormistab tegija. Teise sõnaga alus, tüüpiliselt agent, kogeja või põhjus. Ta on topikaalne (tavaliselt lause alguses) ja definiitne (tavaliselt oleme subjektist juba varem rääkinud) • Objekt – vormistab patsiendi • (kaudobjekt – he gave me an apple (me ja an apple mõlemad on), adverbiaal - määrused, predikatiiv - öeldistäide)
annaabi.ee 
