ümbritsevad alveoolida 41. Mao funduse limaskesta ehitus Pärisnäärmed - Kitsus- malohukeste all, koosneb vähediferentseerunud rakkudest. - Kaelaosa- koosneb lima tootvatest mukotsütidest (lima apikaalses osas, rakutuum basaalse asetusega ja nõgustunud) ja parietaalrakkudest (ümarad, suured, 1-2 tuuma) - Põhjaosa- parietaalrakud ja pearakud (pepsinogeen, silindrilise kujuga, sisaldab ergastoplasmat ja sümogeenisõmeraid) Ehitus: pinnaepiteel, maofaveoolid, proopria maonäärmetega, subglandulaarkiht, limaskesta lihaskiht, sumbukoosa 1. Lõigustumine ja blastotsüsti moodustumine Lõigustumine – sügoodi korduv mitootiline jagunemine, mis viib kiirele rakkude arvu tõusule. Sügoodi jagunemine kaheks tütarrakuks, blastomeeriks, algab umbes 30 tundi peale viljastumist, järgnevad jagunemised viivad progresseeruvalt väiksemate blastomeeride tekkele. Moorula on
Pealt katab elundit õhuke sidekoeline kapsel. Pankreas on suuremõõtmeline nääre, mis on sidekoeliste septidega jaotatud sagarikeks. Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid lõpposasid, mida nimetatakse aatsinusteks. Väliselt meenutab aatsinus 100-150 µm suurust kotikest, mille moodustavad suured sekretoorsed pankreotsüüdid, aatsinuserakud. Aatsinuse rakkude ülesandeks on sekretoorse funktsiooni teostamine. Aatsinuse rakud sisaldavad subnukleaarselt ergastoplasmat, raku apikaalses osas paiknevad suured prosekreedi e sümogeeni sõmerad. Aatsinuse viimasüsteem algab pika kitsusega, see koosneb ühekihilisest lameepiteelist. Aatsinuste valendikku jäävad tsentroatsinoosed rakud, mis moodustavad lülijuhade algusosa. Kitsused avanevad viimajuhadesse (ühekihiline prismaatiline epiteel). Sagarikusisesed juhad ühinevad sagarikevahelisteks juhadeks, viimased paiknevad sidekoelistes sagarikevahelistes septides. Viimajuhad liituvad ning
annaabi.ee 
