emakeeles ammutades vahetult Jumalasõna allikast. Tänu tema piiblitõlkele muutus lugemisvara rahvale kättesaadavamaks ja hariduse omandamine kergemini mõistetavamaks. Haridusküsimus oli tema probleemiks, kuid loomaks protestantlik haridus oli tarvis tugevat süsteemset baasi. Sellal veel rahvakoolide võrgustikku ei olnud. Lutheri varaseim kommentaar hariduse kohta on 1523.aastal kirjutatud kirjas Eobanus Hessusele-humanist sõbrale Erfurtist, kus ta rääkis kirjanduslike õpingute vajalikkusest, mis oli reformatsiooni teoloogia eduks olulised. Olenemata olukorrast hindas Luther väga kõrgelt kooliharidust. Peale jutlustamise pidas ta kooliõpetaja ametit parimaks, suurimaks ja kõige kasulikumaks ametiks, mis olemas on. Kokkuvõte Martin Lutheri enese elu oli keeruline ning tema kogetud range kasvatus mõjutas tema nägemust kooliharidusest. Loomulikult oli see tol ajal tavapärane, kuid siiski liialt karm.
•Praktiliste ladina keele grammatikate kõrvale tekkisid nn spekulatiivsed grammatikad (nimetati ka modistide grammatikateks, kuna olulisim termin oli modus), mis kombineerisid lad. grammatikat ja skolastilist filosoofiat. •Skolastikud toetusid suures osas Aristotelesele, kuid pidid selle kohandama piibellikule maailmapildile. Grammatikas otsisid loogilisust ja universaalsust, sest keel pidi olema jumalikku algupära (mitte inimeste kokkulepe). •Tuntuim Thomas Erfurtist Grammaticae Speculativa 14. saj algusest. •Aadam nimetas reaalsuse üksusi nii, nagu talle meeldis ja pärast segati need nimetused Paabeli torni ehituse juures ära, kuid ei Aadam ega ükski teine inimene ei otsusta selle üle, mida nimetada, st kategooriad on jumalikud. •Seega, häälikud ei peaks grammatikut huvitama, sest nad on juhuslikud. Tähendus ja referents Semantikas: significātiō (tähendus) ja suppositiō (asendus) eristus, mis hilisemas keeleteaduses ilmneb paarides
annaabi.ee 
