Aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 1903. aasta 3. jaanuaril ülendati Laidoner allohvitseriks. 1904. aasta oktoobris sai ta vanemveebeliks ning lõpetas sõjakooli 5. mail. 1905.a. oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. 19051909 teenis 13. J erevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus, mis asus Kaukaasias, Tbilisi lähedal olnud Manglisi linnakeses. 1908. a ülendati leitnandiks ja määrati sama aasta detsembris 13. J erevani polgu 12. roodu ajutiseks ülemaks. 17. oktoobril 1909 astus ta Nikolai Kindralstaabi Akadeemiasse Sankt-Peterburgis. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 1912. aasta maikuus lõpetas Laidoner Imperaatorliku Nikolai sõjaväeakadeemia 1
Rahvusliku ärkamise ajajärk Alates aastast 1639, kui Armeenia jagati Osmani impeeriumi (Lääne-Armeenia) ja Pärsia (Ida-Armeenia) vahel, püsis Armeenia kuni 1722. aastani üsnagi stabiilse riigina ja samas lõppes ka Sephevidide dünastia valitsusaeg. Vene-Iraani sõja tulemusena Gulistani rahulepingu järgi aastal 1813, ühendas Venemaa endaga Karabahhia alad, aga Turkmeenia lepingu alusel 1828. aastal Erevani ja Nakhichevani khaaniriigid. Vene-Türgi sõja tulemusena 1877-1878 vabastas Venemaa Türgi aladel asunud Armeenia alad. Kui Esimene maailmasõda oli alanud, asusid peagi türklased lahendama nn ,,armeenia küsimust" väevõimu ja vägivallaga, pagendades kõiki armeenlasi Väike-Aasiast. Armeenlastest sõdurid, kes olid teeninud türgi sõjaväes, kutsuti sõjaväkke tagasi ja lasti maha, naised, lapsed ja vanurid pagendati väevõimuga Süüria kõrbesse. Selle tulemusena hukkus
annaabi.ee 
