Pärsia kuningas Dareios I vallandas 5. sajandi algul eKr umbes 50-aastase Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu. 5. sajand eKr aga oli ühtlasi Kreeka poliste õitsenguaeg. Esimesed 20 aastat olid pärslased ründavaks pooleks. Dareiose sõjaretk Musta mere põhjaranniku steppides elavate sküütide vastu ebaõnnestus ja seda ära kasutada püüdes alustas Mileetos 500. a eKr ülestõusu Pärsia ülemvõimu vastu. Mileetoslaste abipalvele vastasid ainult Ateena ja Eretria. Pärslased vallutasid Mileetose rünnakuga ja põletasid maatasa. Juba ammu olid pärslased tahtnud alistada ka Kreeka mandriosa rikkaid kaubalinnu. Mileetose toetamist pärslastevastase ülestõusu ajal otsustas Dareios ära kasutada ettekäändena sõjas Kreekaga. Ta saatis kõikidesse polistesse saadikud nõudmisega anda "maad ja vett". See tähendas alistumist. Enamik linnriike kartis Pärsiat ja alistuski, kuid Ateena ja Sparta mitte. Spartalased
Kas ei ole ta võimuses Thermopyla 3 ja juurdepääsud helleenide juurde ja kas ei asu neis kohtades ta väesalgad ja palgasõdurid? Kas pole ta omastanud ka õigust esimesena jumalust küsitleda, tõrjunud kõrvale meid ning tessaallased, doorlased ja teised amfiktüoonid 4, kuna selle õiguse osalised pole isegi kõik helleenid? 33. Kas ei kirjuta ta tessaallastele ette, missugune valitsemiskord neil peab olema? Kas ei saada ta välja palgasõdureid -- ühtesid Porthmosesse Eretria demokraatiat pagendama, teisi Oreosesse 5 Philistidest türanniks panema? Ent kuigi helleenid näevad seda, lepivad nad sellega ometi ja, nagu mulle näib, suhtuvad sellesse samal viisil nagu mõnda rahepilve: igaüks palvetab, et rahe ainult mitte teda ei tabaks, kuid ükski ei püüa seda takistada. 34. Ja keegi ei kaitse end mitte ainult nende toetuste vastu, mis temalt saavad osaks kogu Hellasele, vaid isegi ka nende vastu, mille all kannatab igaüks eraldi. Kaugemale ei saa enam minna
vabaneda suvalisusest õigeks tunnetuseks vajalike mõistete valdkonnas, sest tunnetuse õigsus oli tema arvates kõlbelise käitumise eeldus. Ta uskus inimese mõistusse ja tõestuse jõusse ning pidas igaüht võimeliseks kõlbeliselt käituma; tema eetika on sügavalt ratsionalistlik. Sokrates ise oli pärit lihtrahva seast, kuid pal jud tema õpilased pooldasid aristokraatiat. Sokraatikute koolkondadest allusid Megara (selle ra- jas Eukleides) ja tõenäoliselt ka Elise-Eretria koolkond veel tugevasti eleaatide ja sofistide mõjule, kuid ka nemad püüdsid ületada relativismi. Tulemusrikkamalt tegutsesid kürenaikud, kellele olid omased hedonism ja ka ateism, ning küünikud, kes püüdlesid autarkia, see tähemdab üksikisiku sõltumatuse ja enesega rahuldumise poole. Küünikud põlgasid oma aja kultuuri ja ühiskonnakorraldust, paljud neist elasid ise kerjustena. Nii küünikuid kui kürenaikuid ühendas kultuuriviljatus; kerjuste ja
annaabi.ee 
