laulutsüklid. Teatud mõttes need zanrid põimuvad tema loomingus, sest 2., 3., 4. kui ka 8. sümfoonias kasutab ta vokaalsolisti või koori (või mõlemat korraga). Laulutsüklid "Rändselli laulud", "Laulud "Poisi võlusarvest"", "Laulud surnud lastest" on omakorda vokaalsümfoonilised teosed. 15. Mahleri on võrreldud Beethoveni ja Brahmsiga. Mis neid ühendab? Mahleri sümfooniaid võib sisulisest küljest -muusikalis-dramaturgiline arendus ning jõulised ja erendad kujundid- võrrelda Beethoveni loominguga. 17. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile ? Mõlemale on olnud eeskujuks just rahvaluule ja üldtuntud eeposlikud kirjandusteosed. Mahlerit innustas nt. Brentano rahvaluulekogumik "Poisi võlusarv", Dostojevski teosed ja ka Goethe kirjatükid. Straussi inspireerisid, aga kirjanduslikud teosed nagu "Don Quijote", "Don Juan". Siiski ei rääkinud kumbki komponeerija oma teostes kirjanduslugu lihtlabaselt ümber,
Nendelt heliloojatelt võttis Mahler midagi, mis kõik koos andsid tema muusikale iseloomu. Beethoveni üheksandast sümfooniast tuli idee kasutada soliste ja koori sümfoonias. Beethovenilt, Lisztilt, aga ka teisest muusikakultuurist pärit Berliozilt võttis Mahler eeskuju, lisades teostele programmi ning loobudes sümfooniate traditsioonilisest neljaosalisest vormist. Mahleri sümfooniaid võib sisulisest küljest -muusikalis-dramaturgiline arendus ning jõulised ja erendad kujundid- võrrelda Beethoveni loominguga. 6. Mille poolest on kantaat-sümfoonial „Laul maast“ Mahleri loomingus eriline koht? Pelgas sellele arvu panna kuna kartis et see jääks tema viimaseks teoseks kuna üldjuhul ei jõudnud helilloojad rohkem sümfooniaid kirjutada kui 8-10. Teose kirjutamise ajendiks oli tütre surm ja paratamatu südamehaiguse diagnoos. Vaatamata teose kirjutamise traagilisele taustale ei olnud teose ideestik depresiivne