võis lugeda. Päevituski oli maha pestud, nii et kael ja lotike lõua all ainult vähese varjundi võrra valgemana paistis..." sellist puhtust kirjeldas autor Kremeri mõtlemise kaudu. "Mäeküla piimamehes" oli ka looduskirjeldusi. Need olid samuti meisterlikud ning täpsed ja huvitavad: " Taevakaar küdes veel iga karva punases ja iga karva kollases, ühel pilverünkal keset kaart, kuju poolest nagu kahe peaga must vapikotkas, olid nii erehiilgavad piirjooned, nagu seisaks lind avause ees, kust taevariigi sära talle selga paistab... Kuid aegamööda alanes hiilgus, värvid võtsid ikka enam tuhmi sekka." Need vähesed näited on kinnitus minu arvamusele, et "Mäeküla piimamees" on meisterlik ja psühholoogiline teos. See teos ei oleks muidu selline, kui poleks head sõnastust ja rikkalikku sõnavara. Autor on püüdnud kõik meile selgeks teha ja meile pildi silmi ette maalida ja pannud meid nende tegusid ning tundeid nägema, mõistma
Päevituski oli maha pestud, nii et kael ja lotike lõua all ainult vähese varjundi võrra valgemana paistis..." sellist puhtust kirjeldas autor Kremeri mõtlemise kaudu. "Mäeküla piimamehes" oli ka looduskirjeldusi. Need olid samuti meisterlikud ning täpsed ja huvitavad: " Taevakaar küdes veel iga karva punases ja iga karva kollases, ühel pilverünkal keset kaart, kuju poolest nagu kahe peaga must vapikotkas, olid nii erehiilgavad piirjooned, nagu seisaks lind avause ees, kust taevariigi sära talle selga paistab... Kuid aegamööda alanes hiilgus, värvid võtsid ikka enam tuhmi sekka." Need vähesed näited on kinnitus minu arvamusele, et "Mäeküla piimamees" on meisterlik ja psühholoogiline teos. See teos ei oleks muidu selline, kui poleks head sõnastust ja rikkalikku sõnavara. Autor on püüdnud kõik meile selgeks teha ja meile pildi silmi ette maalida ja pannud meid nende tegusid ning
annaabi.ee 
