jõudis, ei osanud ta isegi kahtlustada, et kõik saarestikus elavad vindid on lähisugulased. Tähelepanek osutus aastaid hiljem evolutsiooniteooria sõnastamisel väärtuslikuks vihjeks. Rühm rootsi ja ameerika teadlasi on nüüd järjestanud saartel elavate vindiliikide DNA ja leidnud geeni, mis mõjutab lindude nokkade kuju. Vindid jõudsid Galapagose saartele hinnanguliselt kaks miljonit aastat tagasi. Umbes samal ajal, kui maailma hakkas vallutama püstine inimene. Ent kui Homo erectusele olid avatud terved mandrid, siis ürgne vindiliik pidi leppima 18 saarega. Kaks miljonit aastat hiljem võib saarestikus kohata 14, uue töö kohaselt võibolla isegi 17 erinevat liiki vinti. Iga saar oli piisavalt erinev, et viia erinevate kohastumusteni. Mõned asusid toituma kaktuselillede nektarist, teised putukatest, kolmandad seemnetest ja mõned isegi iguaanide verest, vormides sellega nende füsioloogiat ja kehakuju.
Solutre'i kultuur (20-16k) Madeleine'i kultuur (18-15/10k) Olduvai kultuuris oli ainult kaks peamist tööriista. Kasutati chopperit (kivist primitiivne raienuga - eoliit). Teine on veerekiviriist (ovaalne munakujuline, ühes ääres on terav). Võib-olla oli veel tööriistu, materjalidest, mis ei säili - nt puukepid vms. Pika kepiga sai puu otsast asju, juuri maa seest. Võimalik, et nad juba oskasid keppi käsitleda. Acheuli kultuur on iseloomulik homo erectusele. Neil olid ka pihukirved - juba kolmas tööriist. Pihukirve kivi tagumine ots on jäätud ümaraks, teine ots on terav (kividega ära löödud). Sellega sai päris palju asju teha (nt paremaid puukeppe, teravaid puukeppe). Sai ka liha hästi laiba küljest, luu purustamine luuüdi kätte saamiseks (olevat hea maiuspala). need pihukirved olid enamasti valmistatud tulekivist. Moustier'i kultuur on iseloomulik neandertaallastele. Neil oli olemas juba kolm-neli erinevat tööriista liiki
annaabi.ee 
