Jäänuseid neist on leitud väga erinevatest kohtadest, alates Saksamaast kuni Aafrika ja Aasiani. Nende eluaeg algas ligikaudu 500 000 aastat tagasi ning ligikaudu 200 000 aastat tagasi ilmusid esimesed nüüdisinimesed. Nende ajumaht oli väga sarnane tänapäeva inimeste omale. Selle suuruseks arvatakse 1200-1400 kuupsentimeetrit. Homo sapinsidel oli paks pealuu ning neil puudus esileulatuv lõug. Samuti muutus nende kolju ümmargusemaks, kui seda oli Homo erectusel. Ajukoor oli juba rohkem arenenud. Nende hambad olid juba peenemad ja mitte enam nii paksud ning karvkate oli vähene. Nende otsaesine oli järsem ning sellest võib oletada, et nende aju oli pannud rohkem rõhku eesajule. See aju osa omakorda on aga vastutav kõne, jäsemete liikumise, sotsiaalsuse ning muude tänapäevasel inimesel hästi arenenud omaduste ja oskuste arengu eest. Toitumises olid nad segatoidulised ning ka töötlesid toitu, enne selle tarvitamist. Tihti
Arvestades aga luude suurust ja hulka, olid 20 peamisteks jahiloomadeks väiksemad ja ohutumad loomad (põder, jänes). Arhailine Homo sapiens, ka Homo heidelbergensisena, ilmus esmakordselt u 800 000 a tagasi. Terve rühm luuleide, mille juures koos nii Homo erectuse kui ka nüüdisinimese tunnuseid. Pikkus keskmiselt 1,5 m; aju 1200cm³. Kolju oli ümarama kujuga. Luustik ja hambad harilikult vähemrobustsed kui erectusel ja robustsemad kui nüüdisinimesel. Paljudel neist olid ikkagi suured kulmumõikad ja madal laup. Tegelikult on raske eristada hiliseid Homo erectuseid ja varaseid sapiense. Esimene leid saadi 1907. Tuntud luuleid on "Rodeesia mees" või "Kabwe", kelle luid leiti 1921. aastal toonasest Põhja-Rodeesiast (praegu Kabwe Sambias). Luuleide on saadud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Võimalik, et Euroopas oli ta neandertaallase eelkäijaks ning Aafrikas Homo sapiensi eellaseks.
annaabi.ee 
