Kaasaja inimene võis kujuneda igal pool eraldi multiregionaalne arenguteooria. Keenias Nariokotome küla lähedal leiti Nariokotome poiss, mis oli 1,6m aastat vana. Ta oli 11aastane erectus ja 1,6m pikk pikem kui teised leitud erectused. Erectused hakkasid tarvitama liha ja sellest hakkas arenema nende aju. Erectuste elupaikadest on leitud ka tule jälgi. Erectused liikusid Aafrikast Euroopasse ja sealt Aasiasse kuni Jaava saarteni. Graham Dolinast Hispaanias on leitud väga palju erectuseid. Homo heidelbergensis oli tähtis Euroopa asustusloos. Kujunes välja 600k aastat tagasi. Oli võrreldes teistega tugevama kehaehitusega, aju oli suhteliselt suur võrreldes teiste erectustega. Tänu kavalusele oskas karmis kliimas ellu jääda, kavalus oli tähtsal kohal. Nad valmistasid erinevaid tööriistu. Arvatakse, et neist kujunesid välja neandertaallased, kes ilmusid umber 200k aastat tagasi. Esimene neandertaallase luustik avastati 1856 Neanderi jõe orust Saksamaal
Arhailine Homo sapiens, ka Homo heidelbergensisena, ilmus esmakordselt u 800 000 a tagasi. Terve rühm luuleide, mille juures koos nii Homo erectuse kui ka nüüdisinimese tunnuseid. Pikkus keskmiselt 1,5 m; aju 1200cm³. Kolju oli ümarama kujuga. Luustik ja hambad harilikult vähemrobustsed kui erectusel ja robustsemad kui nüüdisinimesel. Paljudel neist olid ikkagi suured kulmumõikad ja madal laup. Tegelikult on raske eristada hiliseid Homo erectuseid ja varaseid sapiense. Esimene leid saadi 1907. Tuntud luuleid on "Rodeesia mees" või "Kabwe", kelle luid leiti 1921. aastal toonasest Põhja-Rodeesiast (praegu Kabwe Sambias). Luuleide on saadud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Võimalik, et Euroopas oli ta neandertaallase eelkäijaks ning Aafrikas Homo sapiensi eellaseks. Tema kiviesemete valmistamise tehnoloogia oli sarnane Homo erectuse poolt kasutatud acheuli kultuuri esemetele
annaabi.ee 
