Pätsil oli valitsust õigus laiali saata ja takistada seaduste vastuvõttmist. Otsustavad aastad Kuigi teine maailmasõda oli lähenemas ei olnud Eesti arvestatavaid kaitselepingud. Ka sõjavälised hanked jäid hiljaks. Milline siis oli Eesti riigi sõjaline valmisoleks ja kuidas käitusid poliitikud 1939-1940 aastal." 1930. aastatel, vaikival ajastul ja eriti 1939. aasta talvel, kevadel ja suvel olid Eesti riigi kõrgeim juhtkond, president Päts ja kindral Laidoner nii avalikult kui ka eraviisilistel nõupidamistel välismaa esindajatega korduvalt ja selgesti väljendanud, et võimaliku sõja korral on eesti valmis võitlema kasvõi üksi, kuid mitte alistuma."2 Kui 1. septembril 1939 algas teine maalimasõda andis ülemjuhataja korralduse tühustada mere- ja maapiiri valvamist, kuid mobilisatsiooni välja ei kuulutatud kartes, et N Liit võib seda võtta sõja kuulutamisena. Sõja algusega kasvas ka N liidu julltumis. N Liidu
Usulistes küsimustes olid mongolid sallivad ja nii säis kogu venemaal õigeusk. 29. Vene vürstiriikide suhted läänenaabritega 13. sajandil (Sergejev, Vseviov 2002, 260268). 11-12 saj oli olukord venemaa läänepiiril võrreldes idaga ja seega oli sealsete piirkondade valitsejates juurdunud arvamus et läänest ohtu pole(Novgorodimaa, Pihkva, Polotski) Svea e rootiga suhtlesid valdavalt kohalikud võimud Novgorodimaalt mitte aga keskvõim kiievist. Esialgu käidi vastastikku eraviisilistel rüüsteretkedel, kuid 12 saj keskpaiku kui omaalgatuslikke retki hakkasid asendama riigi poolt org muutus olukord teravamaks. Mongolite kallaletung lõi soodsad tingimused rootslastele novgorodimaa hõivamiseks.1240 aastal korraldasid nad 50 leva ja 5000 mehega luureretke Novgorodimaale toimunud Neeva lahingus lõi noor vürst aleksandr(hilisem Nevski) rootslasi ja pani mõneks ajaks nede huvisfäärile piiri. Seda lahingut ja
annaabi.ee 
