ainuüksi käte vee ja seebiga pesemine aitaks vähendada kõhulahtisuse tõttu surevate inimeste arvu tervelt kolmandiku võrra. Pakistanis Karachis läbi viidud uurimus näitab, et piirkondades, kus sanitaarteenuste tase on madal ja teadmised hügieeni kohta ebapiisavad, kasutab rahvastik ravimitele kuus korda suurema summa kui elanikkond, kelle kasutuses on kõrgetasemelised sanitaartingimused. Kõigest hoolimata keskendub vaid 1% kogu avalikust ja eraviisilisest arstiteaduslikust uurimusest kopsupõletiku, düsenteeria, tuberkuloosi ja malaaria uurimisele. Need haigused moodustavad viiendiku kogu maailma haigustest. Arvukad abiorganisatsioonid ja teised arengukoostöö osapooled on aastakümnete jooksul arengumaades kaevude, veetorustike ja kuivkäimlate ehitamise ning hügieenialaste teadmiste jagamise teel vee- ja sanitaartingimusi parandanud. Tänu sellele on arengumaades viimase
ülesande pidada ülal vajalikul arvul õppeasutusi (§ 37 lg 2), ülesande luua esindus, kaitse, riiklik süüdistus ja seaduslikkuse järelvalve kohtumenetluses (§ 151). Preambulas sätestab riikliku eesmärgina kõigepealt sisemise ja välise rahu kaitse. Lähtuvalt lepinguteooriast on riik tekkinud vabade ja võrdsete kodanike ühise tahteavalduse tulemusena, millega loobuti vastastikku eraviisilisest vägivallast ja loodi võimas moodustis, kellele usaldati vägivalla monopol. Kui mitte arvestada hädakaitset, on riik ainus, kes tohib legaalsel teel tarvitada vägivalda. Vastutasuks on riik lepingu järgi kohustatud kaitsma oma kodanikke sise- ja välisvaenlaste vastu. Esimesel juhul ähvardab oht nende üksikisikute poolt, kes ei pea kinni ühiskondlikust lepingust ja kasutavad illegaalset vägivalda. Sellest riiklikust eesmärgist võib tuletada riikliku korrakaitsefunktsiooni