pisemaid ebakõlasid inimestes ja maailmas. 1920.aastate lõpul vastuolud süvenesid. Näidendi "Saun" lavastused kukkusid läbi, sagenes kolleegide kriitika tema aadressil. Vladimir Majakovski lõpetas oma elu enesetapuga olles 37 aastat vana. Ta on maetus Moskvasse Novodevitsje kalmistule. Majakovski on esimene vene luuletaja, kes on avalikult teatanud, et ta pole tuttav isegi mitte kõige elementaarsemate värsiõpetuse põhitõdedega. Seesuguseid avaldusi tegi ta korduvalt- küll eravestlustes, küll avalikel esinemistel, küll trükisõnas: "Ma ütlen ausalt. Ma ei tunne ei jambi ega trohheust, ma pole nende vahel kunagi vahet teinud ega hakka ka tegema. Mitte sellepärast, et nad keerulised asjad oleksid, vaid sellepärast, et oma luuletöös pole mul kunagi tulnud nende viguritega tegemist teha."("Kuidas teha värsse" 1926). Mihhail Lotman aga arutleb, et tsitaadi esimene pool on ilmselge pettus: "Iga gümnaasiumiõpilane pidi
loodusteadlaste leidumist mõne teise riigi lipu all olla käimasolevate ja kavandatavate projektide ning teadurid on ju üsna liikuv rahvas. Seetõttu ma ei peaks programmidega. Isiklikult tajusin, et osalemine IUGG seda üldsegi suureks draamaks, kui võõramaalased Peaassambleel arendas tublisti silmaringi ja võimaldab oleksid esindanud Eestit (või teevad seda kunagi mul nüüd vaadata meie eriala pisut teistsugusest tulevikus). Nii ajakirjanduses kui ka eravestlustes on vaatevinklist. Kui kolleegidel ei ole järgmistel IAG kõlanud arvamusi, et praegu välismaal stazeerijad on (järgmine sümpoosium toimub 2005. a augustis Eesti jaoks kadunud. Arusaamatu, minu jaoks on Austraalias) ja/või IUGG (XXIV Peaassablee toimub ohusignaaliks, kui välismaalased Eestisse teaduritööle 2007. a geograafiliselt märksa lähemal, Itaalias) üritustel üldse ei tuleks
käituda, mille peale Stalin käskis piiriküsimus kõrvale jätta. Enam NSVL väga ühemõtteliselt piiride tunnustamist ei tõstnud esile sõjaaegsetel kohtumistel. Dets 1941, kui NSVL olukord oli väga keeruline, juba nendes tingimustes Kremlis mõeldi, mis sõja järel peaks saama. 42. a kevadel oli olukord taas rindel keeruline ja NSVL oli lepet vaja, mida mindi ING sõlmima. 43.-44. aastal polnudki vaja enam avalikku tunnustamist, sest mõlemat NSVL partnerid tegelikult andsid eravestlustes mõista, et sõjajärgselt mingit probleemi ei teki selle tunnustamisel, kuigi ametlikult kunagi Balti riikide okupeerimist ei tunnustatud. Kui see ametlik tunnustus oleks tulnud, siis sõjajärgsed rahvusvahelised olud oleks olnud teistsugused. Mis puutub veel NSVL, siis al 42. aastast mõeldi võimalikule sõjajärgsele stsenaariumile veelgi rohkem - tegeleti sellega Kremlis väga intensiivselt.
annaabi.ee 
