mida ta teeb puhkuse ajal, millise panga klient ta on jne. Kui inimese käitumine on seotud tema ametiga, siis võib oodata organisatsiooni poolset sekkumist, vastasel juhul pole organisatsiooni sekkumine põhjendatud (kui pole ametiga seotud). Privaatsus – inimese õigus eraelule. Lubamatu on sekkuda eraellu ja levitada inimese kohta salajast informatsiooni, mis võib inimest emotsionaalselt kahjustada. Inimese usulised, poliitilised ja sotsiaalsed arvamused on tema eraasi. Samuti on eravestlused nii firma puhkeruumis, kui eramajas privaatne ja isiku eraasi. Erandit võib teha nt ametiga seotult – kui telleriks sooviv inimene on süüdi mõistetud varastamises jne. Organisatsioonis privaatsusesse sekkumisega võib olla seotud tööalaste tegevustega: Salajane jälgimine – nt pankades, aga seda ei tohi teha mittetööruumides, riietusruumides ja töötajate teadmata. Järelvalve seadmete kasutamine Andmepankade koostamine – organisatsioonid, kes tegelevad delikaatsete
Muide, kõigele lisaks oli tal sügav ja tugev hääl. Võib-olla oli midagi säärast ka Lilli Suburgiga?Milline muide oli tema ilu-kirjandus-kangelannade hääl? Aino Undla-Põldmäe mainib Lilli ema kaunidust ja nobedust, aga ka tema praktilist, tervet mõistust, kuid ta ei maini sõnagagi Lilli enda ilu. Autobiograafilisest ilukirjandusest on ta välja noppinud õrna ja närvilise lapse. Massu mõisahärra, endise koduõpetaja, kõrgesti haritud Georg Bolzi (kelle vabameelne salong ja eravestlused oli Lillile aken Euroopasse) poja meenutuses (1930ndaist) oli Lilli meeldejääv, pikk kõhn kuju, rätik ümber pea, punase kiviga sõrmus sõrmes. Jakobsoni hinnanguist mainib Undla-Põldmäe Lilli vooruste vaimust rikutust. Kuid toob ära ka Jakobsoni rõõmu hingesugulase-inimesega tutvumise üle. Nii nagu Lilli Suburgiga seoses ei räägita enim ja esmajärjekorras ilust, ei põhitähtsusta ka Lilli Suburg Lindas ilu! Ta mainib küll ilu mitmel pool, nt rubriikides Mõndasugust ja