autoril seisukoht, et antud maatükil on käsil inimjahi pidamine... 2 Kodaniku käsiraamat, Tallinn 2007, lk 14, http://www.meis.ee/book.php?ID=177, 3 Demokraatia ja ebademokraatia, Jaak Valge, Tuna 1/2006 4 Kui demokraatlik on demokraatia? Jaak Valge, ajaloolane. Eesti Päevaleht, 29.05.2009 http://www.epl.ee/artikkel/469817 5 Inimareng ja sotsialismijärgne siirdeperiood, Eesti Inimarengu Aruanne 1995, http://web.archive.org/web/19980110233026/www.ciesin.ee/undp/nhdr/PTK1.html 6 Eravaldust tähistav silt, millega eravaldus kohustab võõraid, Foto autori erakogust, Põlvamaa- Tartumaa piiril, Kadaja - Lääniste teel, suvi 2009 Euroopa poliitilised reziimid xx saj. Millised on seosed riikliku vägivalla ja poliitilise reziimi vahel? Eesti noorte kujunemismehhanismid, lühiessee Demokraatlikes riikides kasutatakse vägivalda või siis sundust nii riigisiseselt seaduste järgimise tagamiseks kui ka riigiväliselt suhetes teiste riikidega, samuti ka
Sugurühmade ühtsust kartsid druiidid e. preestrid, kes kandsid hoolt ka seaduste ja vaimse pärandi andmise eest. Frangi riigi algus 3. sajandil ilmusid Euroopasse frangid. 5. sajandi lõpus kuningas Chlodovechi ajal haarasid frangid oma võimu alla peaaegu terve gallia. 496 aastal võttis Chlodovech vastu katoliku usu. Chlodovechi hakkasid toetama vaimulikud. Chlodovech I pani alguse frangi riigile ja tema ajal pandi kirja saali õigus. Riiki vaadati kui kuninga suurt eravaldust. Cholodovechi riik tükeldati tema 3-e poja vahel. 7. sajandi keskel algas frangi riigis nn. laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte (ülemteener) kes olid esialgu kuninga majapidamise korrashoiu eest vastutavad. 687. aastal kuulutas Pippin Heristalist riigi ainsaks majordoomuseks. Tema järeltulija Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest, võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell ja murrang Prantsusmaa ajaloos
Stavrostid hakkasid ka oma maid välja rentima. Jürgen Fahrenspohh sai 1585a Karksi oma eravalduseks. Kui suur see valdus täpsemalt oli ei teata, kuid ta käes oli 500 tp, mis oli teiste eramaavaldustega võrreldes märkimisväärne. Antsla mõisa saajal oli 182 tp, teistel vähem. Hiljem kogu maa rootsi käsutuses, poolakad lahkuvad. See, mis rootslastele sülle kukub on riigimaavaldus+ ¾ mis on poolakate ja leedukate käes. Gustav II Adolf ühtlasi ei tunnista ka ühtegi eravaldust. Tp oodatakse nii riigi kui ka eramaadel teotöö tegemist Iga talu pidi aastas saatma mõisa ¼ kuni pool oma inimtööjõust+ veoloomadest. Ei riigi ega eramõisad ei pea loomi. Tp on loomad niisiis enda käes, talupõllud saagikamad kui folvarkide mõisad ( sõnnikuga väetati). Loonusrent. Tp pidi andma osa kasvatatud viljadest ja saadustest. Juttu ka viljakümnisest. Poolale huvitav nähtus, mis Põhja-Eestis enamasti puudub on see, et
annaabi.ee 
