Akvedukt ehk sildveejuhe(ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Muinaskreeklased juhtisid vett maa-aluseid torusid mööda ainult lühikeste vahemaade taha, aga rajasid nende jaoks tunneleid isegi läbi mägede. Akvedukte rajati palju Vana- Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Rooma jõudis 14 akvedukti kaudu 0,7 miljonit m³ vett päevas. Nendest vanim, 16,5 km pikkune Aqua Appia valmis 312 eKr ja selle laskis ehitada Claudius. Kõige pikem oli Kartaagos olev 132 km pikkune akvedukt, mis valmis Hadrianuse valitsemisajal. Tänapäeval on kõige paremini säilinud Nimes'i lähedal asuv Pont-du-Gard. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. Akvedukt kulges allikast kuni linna piiril oleva jaotusbasseinini. Teel läbis ta veemahuteid ja kohat...
termid on samuti ysna erootiliseks paigaks, sest alles hiljem eraldatakse naised kindlalt meestest ja eri sugudele määratakse erinevad külastusajad. 2) Veevarustus: akveduktid . Akvedukt kulges allikast kuni linna piiril oleva jaotusbasseinini. Jaotusbasseinist said vett eelkõige avalikud kaevud. Seejärel, kui linna kaevud olid rahuldatud, anti vett avalikele saunadele ja purskkaevudele. Lõpuks, ainult paagi kõrgeima veetaseme korral, anti vett eratorustikesse. Rooma ehitustehnika kõige eriomasem saavutus oli veejuhtmed ehk akveduktid -suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Esialgu kaeti nende ehitamise kulud sõjasaagist, keisririigi ajal oli eelarves eriti oluliste avalike tööde rahastamiseks omaette kulurubriik. Kui kaare ja võlvi ehitamisega seotud tehnilised raskused olid ületatud, jäi kõige olulisemaks probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega
Kasutati Rooma kaarikuvõidusõitude jaoks Viimane kaarikuvõistlus peeti 6. sajandil pKr Võeti kasutusele veejuhe ehk akvedukt. Veejuhtmed olid vajalikud selleks, et varustada Rooma linna veega. Rooma linna varustas veega 14 akvedukti. Päevas tõid akveduktid 700 000 m³ vett. Vett toodi jõgedest ja allikatest, mis asusid Roomast kaugemal. Vesi läks jaotusbasseinidesse, sealt läks vesi edasi termidesse(avalikud saunad) ja kõige lõpuks eratorustikesse( sealt juhiti vett rikkate roomlaste elamistesse) Selle kõrval olid ka kanalisatsioonid. Suurim reoveekanal kandis nime Cloaca Maxima. Nende kohale olid ehitatud avalikud käimlad. Cloaca Maximus voolas Tiberi jõkke Termides oli ka kohtumispaik inimestel, kuna seal oli soe ja seal oli raamatukogu. Kõige tuntumad olid Caracalla termid 11ha. SUUR RAHVASTERÄNDAMINE KELDID asusid lääne-Euroopasse elama ühe teooria kohaselt juba aastal 1000 eKr
Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Akvedukt kulges allikast kuni linna piiril oleva jaotusbasseinini. Teel läbis ta veemahuteid ja kohati oli akveduktis õhu väljalaskeavasid. Jaotusbasseinist said vett eelkõige avalikud kaevud. Seejärel, kui linna kaevud olid rahuldatud, anti vett avalikele saunadele ja purskkaevudele. Lõpuks, ainult paagi kõrgeima veetaseme korral, anti vett eratorustikesse. Alfabeet - Tähestik ehk alfabeet (ka: aapestik, aabestik) on tähtede (kirja elementaar- sümbolite) standardne komplekt. Tähestiku tähed on või on ajalooliselt olnud ligikaudses vastavuses mingi keele foneemidega. Kiri võib põhineda tähestikul, kuid ka ideogrammidel, mis vastavad mõistetele või kujutlustele, või ollasilpkiri, mille igale sümbolile vastab mingi silp. Sõna "alfabeet" on tuletatud sõnadest "alfa" ja "beeta", mis tähistavad kreeka tähestiku esimesi tähti.
annaabi.ee 
