4) Valgustuse tingimuseks on vabadus. Revolutsiooniga saavutatakse küll ajutine vabadus ühe valitseja alt, kuid selle tagajärjel asenduksid vaid vanad eelarvamused uutega ning ühiskond langeks peagi tagasi vanale tasemele. Mõtlemisviisi reform on aga eelduseks tõelisele vabadusele, kus on võimalik oma mõistust avalikult kasutada. 5) Mõistuse avaliku tarvitamise all peetakse silmas selle tegemist õpetlasena publiku kui kuulajaskonna ees. Eratarvituse all peetakse silmas üksikisiku õigust oma mõistust kasutada temale usaldatud tsiviilametis või teenistuskohas. Neid kahte eristatakse neile omase vabaduse põhjal. Eratarvitus eeldab mingit alaealisust, valitsuse poolset kontrolli, et üksmeele kaudu pürgida avalike eesmärkide poole. Inimene võib sellegipoolest käituda õpetlasena, aga temale määratud ametil ei tohi ta üle astuda eratarvituse piiridest. Avaliku
saa isemõtlejad alaealistele peale suruda või revolutsioonile ajendada, sest publik suudab valgustuse saavutada vaid väikeste sammude kaupa. Revolutsiooniga on võimalik vabaneda despootide võimu alt ning teiste poliitiliste ebakõlade lihvimiste puhul, kuid revolutsioon ei aita publikul saavutada valgustatust. 4. Mõistuse avalik ja eratarvitus soodustavad valgustuse edenemist, kuid avaliku tarvituse puhul on oma mõistus igal hetkel vaba, kuid eratarvituse puhul on tegemist teiste poolt rangelt piiratud oma mõistusega. Avaliku tarvituse puhul on lubatud publikule välja tuua ühiskonna puudused, kasutades omaenda mõistust ja rääkides omaenda nimel. Eratarvituse puhul peab vastav ametimees kinni pidama ette nähtud piirangutest. Ta võib küll kasutada oma mõistust, kuid ta ei saa rääkida omaenda nimel, sest piirangud ei lase neil vabalt rääkida oma mõtetest, mida arvatakse ühiskonna puudustest. 5
ühiskonna vaimsuse muutmine pole garanteeritud - just seetõttu sobiksid valgustuseks vaid mõtlemisviisi reformid. 5) Mõistuse avalik tarvitus põhineb sellel, et inimene esindab vabalt oma enda tõekspidamisi ja mõtteid. Eratarvitus tähendab, et inimene on määratud õpetlase rolli kuskil tsiviilametis või teenistuskohas ning peab esindama sealseid ettekirjutatud arvamusi. Nende erinevus peitub selles, et esimesel juhul on isisklik arvamusvabadus, aga eratarvituse pugul mitte. 6) Autor tõi välja, kuidas religioon ja võim piiravad valgustamist ning tekst rõhutab, et see on täielikult vastuvõetmatu, kuna häiritakse kodanikuvabadust ning pärsitakse inimkonna arengut. 7) Eriti tähtis on valgustuse soodustamine religioonis, sest antud ajal mängis usk inimeste elus suurt rolli. Ühiskonna normid rajanesid religiooninormidel ning usk oli iga inimese igaüäeva elu lahutamatu osa. Valgustada inimesi läbi religiooni oleks
Kant: (1724-1804) 4) millisel kahel põhjusel ei suuda inimene väljuda omasüülisest alaealisusest • Laiskus ( eelistatakse juhinduda teiste arvamusest) • Argus ( ei julgeta iseseisvalt mõtlema hakata) 5) milles seisneb mõistuse avalik ja eratarvitus Mõistuse avaliku tarvituse all mõeldakse enda mõtete avaldamist trükitud kujul, et nende üle saaksid teised arutleda. Mõistuse eratarvituse all mõeldakse mingit tegevust ametikohal, mis otseselt mõjutab teisi inimesi. 6) millises kahes valdkonnas on valgustuse soodustamine eriti tähtis (esitage ka Kanti selgitused miks) Seadusandlus ja valitsemine: Vürst, kes ei pea endale ebaväärikaks öelda, et tema kohus on inimestele religiooniasjus täielik vabadus jätta ja neile mitte midagi ette kirjutada, ise seejuures uhkustamata oma tolerantsiga, on valgustatud ning pälvib
annaabi.ee 
