Aastast 2002 kuulub kontserni VAPO OY Paikneb tootmisüksustena: Pärnumaal Tootsi ja Lavassaare vallas, Ida Virumaal Puhatus, Harjumaal Turba asulas ja Peningis. Brikettitehas lõpetas tootmise 2011.aasta alguses. RAS Oru. I järk 1964 a. 125000 t/a. Toodab Sirgala karjääride alla minevatelt aladelt. II järk Puhatu baasil 1969. a. 125000 t/a. 1987. a. tootis 34 % projektvõimsusest (suured tulekahjud, sest suured väljakud). Praeguseks ajaks mitmete ebaõnnestunud erastamiste jm tõttu tehas on oma tegevuse lõpetanud. RAS Sangla. 1975. aastal valminud tehases Puhja alevis toodetakse briketti 50000 t/a. Tehases on ka katlamaja auru põhjal, millega varustatakse alevit, ka elektri tootmise võimalus. Kokku oli briketi tootmise võimsust 425 000 t/a. Üheksakümnendate alguses toodeti alla 200 000 t/a (1992. a.). Hind on muutunud: alates 12 rbl tonn kuni 440 kr/tonn, 2000. aastal kuni 800 kt/tonn. Enamuses briketist eksporditakse Rootsi, kus see
hoopis mingi segu paganlikest, luterlikest ja bütsantsi eluväärtustest, millele on andnud värvingu jesuiitide poolt üles ehitatud Eesti haridussüsteem. Alates Tartu Ülikoolist ja lõpetades lihtrahva koolidega on seal juures jesuiitide ordu lõhn. Kuigi jesuiitide ordu pühendus võitlusele luterluse leviku vastu, jutlustasid mõlemad põhimõtteliselt samu väärtusi: kasinust, tööarmastust, kokkuhoidlikkust, pühendumist ja jumal teab mida veel. Mitmete asjade (erastamiste, “valitsus- 97 kriiside” jms) puhul on torganudki Eestis silma pigem bütsantslik intriigitsemine kui luterlik korraarmastus. 1.5. Majanduspoliitika kandjad 1.5.1. Majanduspoliitika kandjate üldiseloomustus Põhimõtteliselt võib majanduspoliitika kandjaid (majanduspoliitilised institutsioonid) jagada ka- heks (Raudjärv, 1995, lk 44–53). Otsustusinstitutsioonid määravad mängureeglid põhimõttelistes küsimustes.
annaabi.ee 
