juhatused). Direktoritele selline situatsioon hirmsasti meeldis ja nad hakkasid käituma omanikena. Tavaliselt tegutsesid nad aga isiklikes huvides, mitte riigi huvides. Riigi vara kanditi eraettevõtetesse. Tolleaegsete nn riiklike aktsiaseltside juhatused ja riigiettevõtete haldusnõukogud ei töötanud kuigi efektiivselt. Riik ei suutnud endale kuuluvate ettevõtete direktoreid korrale kutsuda ja nägi tekkinud olukorrast väljapääsu peamiselt erastamises, st konkreetse ettevõtet hallata suutva omaniku leidmises- tekkimises-tekitamises. Eesti Vabariigi majanduspoliitika on igati soodustanud väliskapitali tulekut Eesti majan-dusse. Sisemise akumulatsiooni arvel oleks Eesti majanduse ümberkujundamine võtnud aega aastakümneid. See oli täiesti ebareaalne arengutee, sest ajalugu poleks võimaldanud meile nii pikka ja nii aeglast arengut. Sisesäästude nappuse tõttu oli kodumaist kapitali vähe. Seega oli majanduse kiire
Hüvitist ei maksta, kui volikogu valib vallavanema või linnapea ametisse uueks tähtajaks. Korruptsioonivastase seaduse nõuded KOV ametiisikutele Ametiisik on mh ametiseisundit omav KOV ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. Ametiseisund on ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamises, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustust täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. Ametiisikuks KVS tähenduses on mh ka: 1) valla- ja linnavolikogu esimees ja liikmed; 2) vallavanem ja linnapea, valla- ja linnavalitsuse liikmed; 3) osavalla ja linnaosa vanem, osavalla ja linnaosa halduskogu liikmed; 4) kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhatuse ja nõukogu liige; 5) kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise