kõnelustes" ("Colloquia familiara", 1518) inimliku soojusega. Erasmus ei kõhelnud välja astumast langenud või vaesuse tõttu prostitueerima sunnitud tüdruku kaitseks. Erasmus jäi alati iseendaks. Ta jäi oma vaadetele ja põhimõtetele ustavaks nii siis, kui ta heasoovlikult toetas reformatsiooni esimesi võrseid, kui ka siis, kui ta teravalt mõistis hukka Lutheri tema õpetuste tõttu, kes näiteks õnnistas verist arveteõiendamist. Tõsi on see, et Erasmusel ei olnud Lutheri jõudu, aga tal ei olnud ka tema närkusi. Ta oli inimene, kes tõeliselt kehastas komplitseeritud, vastuolulise ja suure ajastu - Euroopa renessansiajastu humanistlikke ja valgustuslikke tendentse [kallakuid]. Ta kuulutas ette uut mõtlemisstiili, mis ei ole eelarvamuslik, vaid kriitiline, kainelt teadlik nii omandavate tõdede väärtustest kui ka suhtelisusest. Ta rajas uue humanitaarteaduse, mis mõistab ja võtab omaks kogu
Kristluse ülim idee on armastuse ja tarkuse ühendamine. Armastus on tähtis. Ei saa olla väljaspool loodust. Õigustab inimese vabadust ja eitab orjastamist. Ka ühiskondlik õigus on kõneall. Türann valisteb iseenda nimel, vägivalla abil, armastab sõdu, levitab vihkamist. Kuningas ühendab tarkust ja armastust, valitseb kogu ühiskonna nimel, pooldab pigem rahu kui sõda. Thomas More Erasmuse sõber ja lähedane mõttekaaslane. Morei looming ei ole nii ulatuslik kui oli Erasmusel. More on läinud kultr ajalukku ja maailma ajalukku läinud just Utoopiaga. Tähendus on palju laiem kui ainult kltr, läheb ka ühiskondlikku mõtlemisse. See ongi ju püüdlus kirjutada üks väga hea raamat selle asemel, et kirjutada palju mõttetuid. 1478-1535 elas. Sünd Londonis. Haridus Oxfordi ük-s. Kuulus sealsesse Oxfordi humanistide ringi. Tegelesid antiigiga, antiigi uurimise ja nende ideede levitamsiega. Sai varakult tuntuks õpetatud mehena
annaabi.ee 
