· "Sabiinitarid" Need sabiinitarid, kes juba olid roomlaste naised ja emad, astusid võitlevate poolte vahele ja saavutasid rahu. Maal kujutabki võitluse lõpphetke, kus sabiinitar on hüpanud roomlase ja sabiinlase vahele, et vaenlased lahutada ja lõpetada taplus. Nagu mitmes varasemas teoses, nii on ka selles maalis nähtud vihjet kaasajale. Revolutsioon oli läbi, vabariik loodud, kontrrevolutsioongi üle elatud - aeg oli rahu otsida. · "Arst Erasistratos teeb teatavaks Antiochose haiguse põhjuse" Võit tuli 1774 teose "Arst Erasistratos teeb teatavaks Antiochose haiguse põhjuse" eest. Erasistratos (u. 300 - 240 e.m.a.) oli kreeka arst. Süüria kuningal Seleucosel oli poeg Antiochos. Legend jutustab, et viimane oli silmnähtavalt vaevatud mingist ravimatust haigusest. Ta oli väga kurnatud. Ja ainult Erasistratos teadis tõve põhjust: Antiochus oli armupiinades oma noore kasuema Stratonice vastu
saanud David oli juba ahastusesning mõlgutas kõige süngemaid mõtteid. Võistlusmaali "Seneca surm" esimene varjant oli Davidil valminud juba 1769. aastal. Mõlemas maalis on riigimehe ja filosoofi sunnitud enesetappu keiser Nero käsul kujutatud dramaatilisena ja kompositsioonilt dünaamilisena, mis oli väga lähedane sajandi maalile. Seekord eelistati jälle teist kunstnikku, kelle maal vastas enam Vieni ideaalidele. Rooma preemia sai David lõpuks 1774. aastal joonistuse eest " Arst Erasistratos teeb teatavaks Antiochose haiguse põhjuse". Tegelikult oli seegi lohutuspreemia. Rooma pürgimise aastatel oli David jõudnud ennast näidata tubli portretistina. Teda köitis inimene ise, tema isiksus, mitte aga tema aksessuaarid. Natuuritruudus ja jõuline modelleering nendes maalides jätkasid prantsuse portreemaali parimaid traditsioone. Portreteeritavate hulka kuulusmodellidena vägagi silmapaistvad isikud. David jõudis Rooma 1774
1771 esitas kunstnik žüriile Boucher’ teostele sarnaneva „Minerva võitluse Marsi vastu“ ning sai taas teise preemia. Ka järgmisel aastal pidi David leppima teise kohaga maali „Diana ja Apollo tapavad oma nooltega Niobe lapsed“ eest. Kui David ka 1773. aastal teosega „Seneca surm“ teise preemia sai, oli mees juba ahastuses. Kuid tegelikult eelistati rohkem Vieni ideaalidele vastavat kunstnikku. Rooma preemia sai David lohutuspreemiana 1774. aastal joonistuse „ Arst Erasistratos teeb teatavaks Antiochose haiguse põhjuse“ eest. 8 4 Rosenberg 2000: 9 5 Kartna 1991: 144 6 Lindsay 1960: 14 7 Kartna 1991: 144 8 Kartna 1991: 144 4 Rooma pürgimise aastatel näitas David end tubli portretistina. Oli näha, et Davidit köitis inimene ise, tema ainulaadne isiksus, mitte aga aksessuaarid. David näitas natuuritruudust ja jõulist modelleeringut, mis jätkas prantsuse portreemaali parimaid traditsioone.
annaabi.ee 
