Järgmine periood tsiviilõiguse arengus 1940 1993 nõukogude tsiviilõiguse periood. 1965 hakkas kehtima ENSV tsiviilkoodeks. Oli sarnane pandektilisele süsteemile. Järgmine etapp: 1993 võeti vastu esimene tsiviilseadustiku osaseadus. 1993-2001 võeti tsiviilseadustik osade kaupa vastu. 1990ndate alguses tõusetus küsimus oma iseseisva seadusandluse loomisest. Võimalus selleks avanes 1991, aga tekkis palju keerulisem olukord kui 1920ndatel, sest siis oli kasutada Balti Eraseadust. 1990ndatel aga ENSV tsiviilseadustikule uue seadustiku loomisel enam toetuda ei saanud. Oli vaja hakata looma täiesti uut tsiviilseadustikku. Tekkis küsimus, millist süsteemi kasutada. Valik tehti kas romaani, germaani või skandinaavia süsteemi vahel, ehk kas minna kodifitseeritud teed pidi või mitte või üksikute seaduste teed pidi nagu Skandinaavias. Valiti pandektiline süsteem. Siin said määravaks pragmaatilised väärtused,
süstematiseerima neid. Küll aga jäi välja sellest talurahvaõigus, sest need olid eraldi niipalju juba, samal põhjusel jäeti välja luterliku kiriku õigused, sest see oli reguleertiud juba 1832 aasta kirikuseadusega. Balti provintsiaalõigus korrastatud kujul kandis nime Balti provintsiaalseadustik. 1846 ilmusid selle teose 2 esimest osa (sisuks oli ametiasutuste korraldus ja seisusteõigus), 1865 aastal ilmus kolmas kõide Balti eraseadus( tsiviilseadustik). Balti Eraseadust loetakse balti provintsiaalseaduse kõige tähtsamaks osaks vb, kehtis teatud osadena kuni 1940 aastani, tähtsaim tegelenae sellekoostamise juures oli Friedrich Georg von Bunge. Balti Eraseadus väga mahukas, üle 4000 artikli. Orienteeritud üksikjuhtude näitudel seadusi parandama. Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. saj viimasest veerandist. 1877 kehtestati balti Balti provintsides Vene linnaseadus, sisekubermangudes oli kehtestatud juba 1870. a
annaabi.ee 
