o siis isik, kes mis tahes põhjustel ei suuda oma elulisi põhivajadusi ise rahuldada) on vaja kindlustada hooldus. Tänapäeval nimetame sellist hooldamist sotsiaalhoolekandeks, varasemal ajal on seda märgistanud ka termin ühiskondlik hoolekanne (Roosileht, lk 262) Alljärgnev peatükk annab ülevaate sotsiaalhoolekande arengust Eestis territooriumil. J. Kõre on leidnud, et Eesti tänapäeva hoolekande lähtekohti tuleb otsida: · Balti eraseadusest (1865), milles sisalduv perekonnaliikmete ülalpidamiskohustus on kehtinud poolteist sajandit; · 1816., 1819. aasta jj talurahvaseadustest ning 1866. aasta valla- kogukonnaseadusest, milles piiritleti maakogukonna ülesanded hoolekande valdkonnas; · 1870. aasta linnaseadusest, mis reguleeris hoolekannet vallaseadusest vähem, kuid pani aluse mitteseisuslikule valitsemiskorraldusele (Roosileht, lk 263). J
I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt
annaabi.ee 
