aastal Louvre'isse uute hoonete rajamise. Keskaegne läänetiib lammutati maha ja asendati renessanssistiilis hoonetega, mille disainis Pierre Lescot ja sisustas Jean Goujon. Ehitus algas Francois I valitsemise ajal ning valmis Henry II ajal, kes rajas esimesele korrusele karüatiidide saali ning ehitas lossi läänetiiva lammutamise järel uue tiiva. Kuninga paviljon ehitati uute hoonete ristumiskohta ning selle esimesel korrusel asusid kuninga eraruumid. Uus ühtne fassaad omandas Pariisi renessanssi stiili. Seinte kaunistamine lõpes Henri IV valitsemise ajal. 16. sajandi teisel poolel oli Louvre segu uutest hoonetest, pooleliolevast tööst ja üle 200 aasta vanustest pooleldi hävinenud ehitistest. Selle vähesest mugavusest ning linna mürast ja lõhnast häiritud, tellis Henri II lesk Catherine de Medicis uue residentsi rajamise lühikese vahemaa taha läände. Tuileries palee plaanid joonistas üles Philibert Delorme 1564. aastal,
Neljaküljelise, müüriga ümbritsetud ala kontseptsioon on niivõrd põhjapanev hiinlaste vaateviisile ruumist,et müüridega olid ümbritsetud mitte ainult iga varasem Hiina asula, vaid ka asula sees olevad ruumid. Lossikompleks: Page | 10 Kõikidel ajajärkudel olid lossikompleksi olulisemad ehitised keisri trooniruum ja eraruumid. Kõige paremini sõilinud paleearhitektuuri näiteks on Pekingi Keelatud linn, mis oli koduks Hiina viimase kahe dünastia valitsejale. Koobastempel: Koobastempel, ainuomane budistlikule jumalateenistusele, võeti üle Indiast. Alates 4. ja 5.sajandist pKr. pärinevad koobastemplid on säilinud Hiina kõigis osades. Pagood: Koos kloostri ja koobastemplitega on pagood üks kolmest olulisest India
annaabi.ee 
