Rita Muraka seisukoha memorandum Hageja: Rita Murakas Hageja esindaja: Liisa Aavik Kuupäev: 26.03.2015 Asjaolude kokkuvõte Murakas kaotas kangeid ravimeid ja alkoholi korraga tarbides oma käitumise üle kontrolli. Ta rebis endal tänaval riided seljast ja jooksis röökides ringi. Seda näinud erariides politseinik kutsus kohale politseipatrulli. Patrullautoga kohale jõudnud politsei välijuht Marti Tent palus Murakal rahuneda, kuid Murakas solvas ning ähvaras politseid füüsilise vägivallaga. Murakas ronis seejärel tänavanurgal oleva bussipeatuse pingi peale käes laternaposti küljest lahti murtud prügikast. Tent käskis kohale tulnud patrullpolitseinikel tänavanurgale kogunevat rahvahulka eemal hoida ja kutsus raadio teel abijõude
Eesti riigivõimu, mida faktiliselt (de facto) enam olemas polnud. Samas ei maini nõukogulik uurimus ainsa sõnagagi zdanovi, N.Liidu saatkonna, Eesti sõjaväe kõik rajatised ja hooned hõivanud 120tuhandelise okupatsiooniväe, raudtee ja sidesõlmed hõivanud spetskomandode, linnades võimutseva soomusväe, kõik sadamad, Naissaare ja Aegna vallutanud sõjalaevastiku, Kominterni kahe (või üheksainsaks liitunud?) "eesrindliku väesalga" ega sadade, kui mitte tuhandete erariides N.Liidu kodanike osa juunisündmustes, uurimus ei maini isegi mitte nende kohalolekut, vaid nimetab N.Liidu jõhkrat interventsiooni "töörahva võidurikkaks väljaastumiseks fasistliku reiimi vastu" ja revolutsiooniks. E.J.Truuväli vähemalt piirdub faktide mahavaikimisega, aga O.Kuuli laskub tegelikkuse otsese eitamiseni ja väidab, et punaarmee ei võtnud riigikukutamisest üldse osa, vaid üksnes "viibis
selle eest lubati preemiaid. Saaremaal oli see eriti oluline. Kalurid nurisesid aga kõrgete maksude ja sakslaste täitmata lubaduste üle ei makstud välja lubatud preemiaid jne. Toiduainetega kaubitsemine oli ametlikult rangelt reglementeeritud. Must turg õitses. Rahva hulgas levisid jutud, et Saksa sandarmid, kontrollides postipakkide sisu, võtavad sealjuures pakkidest ära toiduained, ning et Kuressaare postkontoris oli keegi erariides saksa sandarm ühte eesti noormeest rahva ees vastu nägu löönud. Seda laadi vahejuhtumid ainult süvendasid pettumust sakslastes. 1943. aasta kevadel tekitanud rahvas rahulolu toitlusolukorra paranemine: poodidest oli jätkuvalt võimalik osta leiba, liha, võid, sahhariini, marmelaadi, kohupiima ning meeskodanikele oli jagatud viina, kuid linnas oli puudus piimast. 1943. aasta alguses hakkas ka juba idapiirist kaugel oleval Saaremaal levima kartus, et
annaabi.ee 
