on kirja pandud neljateistkümnendas ja viieteistkümnendas peatükis10. Üksikisiku turvalisus ei tulene loomuseadusest. Sest iseenesest, ilma mõne võimu hirmuvalitsuseta, mis paneks inimesi loomuseadusi järgima, on loomuseadused (nagu õiglus, erapooletus, tagasihoidlikkus, halastus ja (kokkuvõttes) tehes teistele seda, mida me tahaks, et meile tehtaks,) vastuolus meie loomupäraste tunnetega, mis juhivad meid erapoolikusele, uhkusele, kättemaksule ja muule sarnasele. Ja lepingud, mida ei toeta mõõgavõim, on vaid sõnad ja ei oma mingit jõudu, et inimest üldse kaitsta. Sellepärast, kui võimu ei ole kehtestatud või vähemalt mitte piisavalt suurt võimu meie kaitsmiseks, siis, hoolimata loomuseadustest (mida igaüks järgib, kui ta tahab ja kui ta saab seda teha turvaliselt) võib iga inimene seaduslikult toetuda, ja toetubki, enda jõule ja oskustele, et kaitsta end kõigi teiste inimeste eest
olulisim põhjus, eesmärk ja mõte, miks võtta kasutusele selline enesepiirang (milleks on elu riigis). Üksikisiku turvalisus ei tulene loomuseadusest. Sest iseenesest, ilma mõne võimu hirmuvalitsuseta, mis paneks inimesi loomuseadusi järgima, on loomuseadused (nagu õiglus, erapooletus, tagasihoidlikkus, halastus ja (kokkuvõttes) tehes teistele seda, mida me tahaks, et meile tehtaks,) vastuolus meie loomupäraste tunnetega, mis juhivad meid erapoolikusele, uhkusele, kättemaksule ja muule sarnasele. Üksikisiku turvalisus ei tulene väheste inimeste või perekondade ühendusest. Üksikisiku turvalisus ei tulene ka suurest rahvahulgast, kui seda ei juhi vaid üks otsus. Üks otsus peab inimesi juhtima järjepidevalt. Miks mõned mõistuseta ja kõnevõimeta loomad elavad ometigi ühiskonnas, kuigi nende üle ei kehti mingit sunnivõimu. Loomadel ei ole au ja viha. Nad ei näe ka vigu ühistegevuse juhtimisel. Puudub keel manipuleerimiseks
annaabi.ee 
